Ravimiärist sunnitakse lahkuma soolapuhujad

Ravimiäri on sama vana kui inimkond. Kurje vaime peletavad rohutuustid, kuivatatud konnakoivad, pulbriks hõõrutud kiskjakihvad, hanerasv ja palju muud taolist materjali on hästi kaubaks läinud kõige hämaramatest aegadest saadik. Ainult et nüüdseks tegeldakse ravimiäriga tunduvalt tsiviliseeritumal moel -- koibade asemel müüakse haigetele tablette, vaktsiine, tinktuure ja plaastreid. ?amaanidest, nõidadest ja posijatest on saanud proviisorid, farmatseudid, hulgimüüjad ja vabrikandid, kes liigutavad Eesti oludes märkimisväärseid rahasummasid.

Ravimite müümine toob sisse. Möödunud aastal ostsid tõbised inimesed haigekassa toetuseta ainuüksi käsimüügist kuuekümne miljoni krooni eest ravimeid, üldse müüsid apteegid aga ravimeid üle 391 miljoni krooni ulatuva summa eest. Uskudes asjaosaliste väiteid, et osalt ravimitelt on võimalik teenida kasumit kuni sada protsenti, võib igaüks teha sellest omad järeldused.

Apteekide kõrval ei lähe halvemini kohalikel tootjatel. Kuigi näiteks Tallinna farmaatsiatehasel on raskusi rahvusvaheliste standardite täitmisega, müüvad nad idaturule, kus eriti nõutud on täitõrjesalv, 10 miljoni dollari eest ravimeid aastas. Tehase peadirektor Priit Kivi on öelnud Äripäevale: «See tähendab ühtlasi, et Venemaa suur ravimiturg teab meid ja on kogenud meie toodete kindlat kvaliteeti.»