Puhkus on 28 päeva

Riigi töökeskkonna ameti tööõiguse osakonna juhataja Niina Siitami sõnutsi on Eestis kujunenud kummaline situatsioon: kui tööandja ka võimaldab puhkust, siis töötajad ise ei taha puhkusele minna, lootuses, et tööandja hüvitab kasutamata puhkuse rahaliselt. «Topelttasu maksmine on täiesti lubamatu, siin on juba tegemist raamatupidamise eeskirjade rikkumisega,» märgib Siitam.

Esmaseks nõudeks on, et puhkused ei segaks ettevõtte tegevust. Sellest lähtuvalt peab tööandja aasta algul koostama puhkuste ajakava, mis võimaldab töötajal oma puhkust planeerida. «Muidugi need tööandjad, kes ei oska oma tööd nelja kuu pärast ette näha, ei taha puhkuse ajakavasid teha,» nendib Siitam. Ent kui puhkuste ajakava ei koostata, võib juhtuda, et töötaja ja tööandja ei jõuagi kokkuleppele puhkuse võimaldamises. Seadus ütleb, et puhkus võimaldatakse kas ajakavaga või poolte kokkuleppel. Puhkuse saamise õigus tekib töötajal pärast kuuekuulist töötamist proportsionaalselt töötaud ajale. See ei tähenda, et tööandja on siis kohe kohustatud puhkust andma.

Põhipuhkuse kestus on kõigil töötajatel 28 kalendripäeva. Praktikas on Siitami sõnutsi sagedased juhud, kus tööandja arvab, et poole kohaga töötajale piisab poolest puhkusest. «Ent puhkuse kestus ei olene töötajale kehtestatud tööaja normist,» rõhutab Siitam, «isegi mitte siis, kui töötaja töötab vaid ühe tunni päevas. Puhkust võimaldatakse tööaasta eest.»

Üldjuhul peab töötaja puhkust kasutama igal tööaastal. Kui puhkuse kasutamisel on takistavad asjaolud või puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse, siis lepitakse kokku kasutamata jäänud puhkuse kasutamises. Seda võib kasutada kas samal aastal või koos järgmise aasta puhkusega. «Nii et vähemalt järgmisel tööaastal peab töötaja selle puhkuse ära kasutama,» lisab Siitam, «rohkem edasi lükata ei tohi.»

Arvestada tuleb, et juhul kui töötaja jätab mitme aasta puhkused kasutamata ja temaga tööleping lõpetatakse, siis tuleb kasutamata jäänud puhkus töötajale rahaliselt kompenseerida, ent seda ainult kahe tööaasta saamata jäänud puhkuse eest.

Mõned tööandjad on leiutanud proportsionaalpuhkuse, arvestades puhkuse kestuse aega vastavalt sellele, mitu töökuud jääb töötaja kahe puhkuse vahele.

Tööandjaid on teinud ettevaatlikuks see, et töötaja, kasutades oma puhkust enne tööaasta täitumist, pärast puhkust enam tööle ei tulegi. Nii jääb avansina antud puhkus tööandja kahjumiks, ent sellele vaatamata kinnitab Siitam, et proportsionaalpuhkuse arvestamist seadus ei luba.