Sõidutingimuste paranemise tõttu võib näida, et talv läbi liikunud auto on sama heas korras kui möödunud sügisel. Tegelikult jättis karm talv sõidukile oma jälje. Pakase käes käivitamine ja mootori aeglane soojenemine vanandas mootoriõli. Amortisaatorid olid külma käes jäigad ja tekitasid auklikel teedel nii suuri jõudusid, et rataste seadenurgad võivad olla muutunud. Libedusest tingitud nõrkade pidurdamiste või kauase seismise tõttu võis mõne piduri kolb silindrisse kinni jääda, mille tagajärjel hakkab auto pidurdamisel kõrvale kiskuma.
Kindlasti tasub lasta järele vaadata, kas pidurivoolikud ja rooliliigendite kummikatted ei ole pragunenud. Esiveoga autol võis jäätunud lumi vigastada kardaanliigendite ümbriseid. Kui nende pragusid õigeaegselt ei märgata, tuleb hiljem ümbrise asemel kogu hinnaline liigend välja vahetada.
Ülaltoodule lisanduvad talvise sõidu harilikud tagajärjed. Kere põhja all ja rattakoobastes on rohkesti soolast pori, mis põhjustab seda kiiremat metalli korrodeerumist, mida soojemaks ilmad lähevad. Seestpoolt hakkab auto kere roostetama niiske põranda tõttu. Kere väliskülgedel arenevad roosteplekid liiva- ja killustikutäketest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Talvehooajaks valiti paljudele autodele väiksema viskoossusega õli, et mootorit oleks hõlpsam käivitada. Kui ilmad soojenevad, võib vedela õli tase kulunud mootoris kiiresti langeda. Õli sage juurdevalamine selle vahetamise vajadust ei väldi, sest kaua töötanud õlist eraldub mitmesuguseid sadestusi, mis jätavad kas kolvirõngad kinni või ummistavad õlikanaleid. Mineraalõli tuleks talvise sõidu tõttu enne harilikku tähtaega välja vahetada ka täiesti korras mootoritel.
Kui antifriis on liiga kaua vahetamata, siis sedagi tööd on mõistlik teha kevadel, sest vananenud antifriis korrodeerib radiaatori joodist või muid jahutussüsteemi osi lekke ilmnemiseni. Kasulik on vahetada ka palju aastaid kasutusel olnud pidurivedelik nendel autodel, millega kavatsetakse sõita mägipiirkonda, kus sõiduki pidurdusvõime võib viletsa vedeliku aurustumise tõttu täielikult kaduda.
Osa auto kevadisest korrastusest on mõistlik teha ise. Hooldejaamale ei saa loota näiteks kere sisemuse kuivatamise osas, sest niiskete vaipade ja mattide tuuldumine nõuab rohkesti aega. Enne hooldusse minekut pestagu auto nii puhtaks, et soolane kõnts täielikult kõrvaldub ning kõik parandamist vajavad kohad nähtavaks muutuvad. Kui keskmine temperatuur on tõusnud viie kraadi lähedale, seatakse vanemat tüüpi mootoritel õhuvõtt suviseks. Vastasel juhul suureneks bensiinikulu.
Et hooldus võtaks vähem aega ja lisaks riketele saaks kõrvaldatud ka nende tekkepõhjused, on kasulik informeerida tööde vastuvõtjat kõigist märgatud häiretest ja nende ilmnemise tingimustest. Usaldust väärib selline hooldejaam, kus lisaks rataste vahetusele ja tasakaalustamisele saab mõõta nende seadenurki. Moodsal sillastendil määratakse lisaks esirataste kokkujooksule ja kalletele kindlaks ka telgede vastastikune asend. Mõnda marki autodel vajab reguleerimist ka tagarataste kokkujooks.
Kasulik oleks käia sillastendis juba enne pruugitud auto ostmist, sest nii saab teada, kas reguleerimisulatus on üldse säilinud. Õige seadega auto hoiab otsesuunda kõigil kiirustel ja tema rooliratas ei hakka tuntavalt vibama. Väärate seadenurkadega auto kisub aga sõites kõrvale ja tema rehvid kuluvad kiiresti.
Kogemused on näidanud, et odava tunnitasuga töökodades viidetakse rattanurkade mõõtmisega palju aega, kuid vajalikku täpsust iga kord ei saavutata, sest stendid on ajast maha jäänud või nõuetekohaselt häälestamata. Sillastendi usaldusväärsust tõendab reguleertulemuste väljatrükk ja säilitamine.
Hooldustööde ammendav loetelu leidub iga auto kaaskirjas, millest pahatihti ei hoolita. Nissani kogemused kinnitavad endiselt, et täiemahuline hooldus ettenähtud tähtaegade järel tagab autole nii töökindluse kui ka vastupidavuse, säästes kokkuvõttes klientide aega ja raha. Ettenägelikud inimesed tunnevad hooldustööde võimaluse ja taseme vastu huvi juba auto soetamisel.