Päästerõngas rublamüüjatele

Venemaa nõue rahareformi ajal kokkukogutud rublad hüvitada võib osutuda päästerõngaks Tiit Pruulile, Marek Strandbergile ja Agu Kivimäele. Tänu Venemaale väljub kaitsepolitsei poolt esitatud süüdistus tavalise kriminaalprotsessi raamest.

Piisab, kui ette kujutada, mis juhtub siis, kui kohus tunnistab kolm meest süüdi valuutatehingute korra rikkumises olulises ulatuses ning paneb Pruuli, Strandbergi ja Kivimäe paariks aastaks vangi. Ja selle otsuse õigsust kinnitab oma lahendiga ka riigikohus, sest võib olla sajaprotsendiliselt kindel, et kogu jant selle ümber ei lõpe enne, kui otsuse langetab riigikohus, kelle otsus edasikaebamisele ei kuulu.

On loogiline, et Venemaa saab sellega oma nõudmistele veelgi tuge. Riigikohtu otsus on ju sisuliselt võrdsustatav seadusega ning kui seadus ütleb, et rublade mahamüümine oli ebaseaduslik, siis rublade mittemüümine või nende üleandmine Venemaale, nagu nägi ette kahe riigi valitsustevaheline kokkulepe, pidi olema seaduslik.

Pole välistatud, et ka maailmapank, IMF ja EBRD, kelle laenulõa otsas Eesti ripub, on sunnitud Venemaa pealekäimisel rublatehingule reageerima.

Rublaafääriga on Eesti valitsejad ka teise jalaga ämbrisse astunud. Miks pidi peaminister Tiit Vähi vastu võtma Venemaa suursaadiku Aleksandr Trofimovi ja tema noodi?

Meie suursaadiku Moskvas Mart Helme üritused pääseda otse üle Vene peaministri Viktor T?ernomõrdini kabinetiläve ükskõik millise tähtsa paberiga sumbuvad peaministri kantselei töötajate viisakatesse viibetesse ukse suunas, tuletades talle meelde subordinatsiooni algtõdesid.

Kahtlasel teel teenitud ligi kaks miljonit dollarit võib Eesti jaoks osutuda Trooja hobuseks.