Autovedajad veavad võlgu

Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni peasekretär Toivo Kuldkepp ütles, et võlgnevuse vältimiseks tuleks autovedajatel enne pakkumuse vastuvõtmist partneri tausta uurida. Tema sõnul võtavad autovedajad tihti pakkumusi vastu liiga kergekäeliselt ja hiljem selgub, et tegu oli lihtsalt kelmidega.

Halvaks näiteks on Kuldkepi sõnul Tallinna Sadamas eelmisel aastal tegutsenud aktsiaseltsid Klinter, Sanmerk ja Danlin, kes kasutasid mitmete autovedajate teenuseid, kuid jätsid selle eest raha maksmata.

Klinterile teenuseid osutanud Pelgulinna Autobaasi ASi peadirektor Juhan Kasemaa ütles, et firmale jäeti konteinervedude teenuste osutamise eest maksmata üle 200 000 krooni, millest saadi hiljem majanduspolitsei kaudu tagasi pool. Tema sõnul kannatas kõige suuremat kahju Narva autobaas, kes sai petta ligi 500 000 krooniga.

Toivo Kuldkepi sõnul on autovedajatega arutatud ka vedude eest ettemaksu võtmist, kuid seegi variant ei ole hea, sest siis lähevad kliendid vedajate juurde, kes ettemaksu ei küsi.

«Krediiti vedamine tekitab omakorda võlgnevuste ahela, kus kõik on üksteisele võlgu ning kõigi töö häiritud,» lisas ta.

Marko Kuningas ASist EE-Trans ütles, et klientide võlgnevus on kogu riigi probleem. Firmale ollakse regulaarselt võlgu ligi 1,5 miljonit krooni. «Kuna meie käive on aastas ligi 22 miljonit, moodustab pidev võlgnevus ligi kümme protsenti käibest,» lisas ta.

Kuninga sõnul on võlgade kättesaamine problemaatiline. Ta lisas aga, et viimasel ajal on uute klientide ilmumisel üha enam enne lepingu sõlmimist hakatud uurima firma tausta.

ASi Balti Transport juhi Kari Peltoneni sõnul on võlgu vedamine nende firmas levinud. Tema sõnul tehakse seda vaid klientidega, kelle tausta on enne uuritud. «Selliseid kliente on ligi sada,» lisas Peltonen.

RASi Tallinna Toiduveod tegevdirektori Aivar Nahkuri sõnul ei maksa osa firmad, nagu Tallinna lihatööstus, osutatud teenuste eest korralikult seepärast, et on ise majanduslikes raskustes.

Hullem on tema sõnul lugu siis, kui klient läheb pankrotti, nagu omal ajal juhtus Tallinna piimatööstusega. Nahkuri sõnul aitab maksmatajätmise vastu kõige paremini hästi sõlmitud leping, kus on määratletud tagatised.

ASi Svex-Eesti juhatuse esimehe Jaan Lepa sõnul antakse kliendile kaup kohe kätte, kui ei ole tegemist väga suurte summadega. Teenuse eest on neil aega maksta seitse päeva, lisas ta. Kui klient jääb võlgu, satub ta musta nimekirja ning järgmise kaubakoguse saabumisel kliendi kaup arestitakse ega anta enne kätte, kui raha on makstud.