Sillamäe sadam -- päästerõngas või luul

Üldiselt on inimeste arvamus plaanitava sadama suhtes toetav, räägib Sillamäe värske linnapea Sergei Sobolev, ainuke eesti keelt valdav linnapea Sillamäe ajaloos.

Ta märgib, et sadam annaks paljudele tööd ning muudaks elu ärksamaks. Mina näeksin sadamat kui asja, mille ümber aktiviseerub tööstus, selgitab Sobolev. Samas ei tohiks see olla ainult transiidisadam, nagu seda vahepealsed projektid ette nägid, lisab ta isikliku arvamusena.

Ida-Viru maavanema Rein Aidma sõnul ei ole sadama vajalikkuses kahtlusi. «Selge, et sadam peaks olema Ida-Virumaa majanduse potentsiaali arvestades vajalik,» ütleb Aidma, unustades, et mõni aeg tagasi suhtus ta projekti jäiga skeptitsismiga.

Aidma sõnul ei saa ega tohi sadama ehitust ja jäätmehoidla probleeme eradi vaadata.

Igal juhul on idee autoritel sadamast erinevad arusaamad.

Botrans tahab kütuse transiiditerminaali. Baltbuko on huvitatud just konteinersadamast. Oma huvid on Nitroferdil ja Kiviteril. Omad mõtted sadama kohta on pankadel.

Sadamaprojekti vastu on huvi tundnud hiljuti Tallinna Äripanga suurosanikuks saanud Venemaa Mapopank. «Mapopangale on mul mitmeid küsimusi,» lausub Saksing, kelle sõnul ei ole pank mingeid konkreetseid plaane esitanud.

«Küll on aga asjalikult sadamast rääkinud mõned Eesti kommertspangad,» teatab Saksing.

Selle aasta 19. märtsil toimus nõupidamine Ida-Virumaa maavalitsuse juures, kus põhiteemaks oli Sillamäe sadama võimalused ja vajadused. Kohal olid omavalitsuse juhid ja Silmeti, Kiviteri, Nitroferti ning Velsicoli esindajad.

«Arutasime plusse ja miinuseid, mis seoses sadamaga võivad tekkida,» ei varja Sobolev. Sillamäe sadam on vajalik mitte ainult linnale, vaid tegelikult Ida-Virumaale tervikuna, leidsid nõupidamisel osalejad.

Põhiliste plussidena nimetasid suurettevõtted Kiviter ja Nitrofert võimalust mitte viia oma toodangut läbi Tallinna sadama. Silmet väidab, et toorainet ja toodangut oleks majanduslikult otstarbekam oma sadamast meritsi tarnida.

Sillamäel oli juba esimese vabariigi ajal sadam ja seega teatud eeldused ju olemas, avab Sobolev trumpe.

Vastuargument on, et Kunda näol on üks sadam põhjarannikul juba olemas ja võib tekkida küsimus, kas on kahte sadamat vaja, hindab Sobolev objektiivselt.

«Kundal on probleeme transpordiga,» leiab ta samas vastuargumendi oma sadama kasuks. «Sillamäel on selles suhtes parem seis,» arutleb ta.

Veel linnasekretärina viibis Sobolev juures kohtumistel Saksa ja Soome suurärimeestega. Sadam või täpsemalt selle puudumine on olnud aga pea alati kitsaskohaks, mille tõttu on ka investorid äraootavaks jäänud, meenutab Sobolev nüüd. «Oleks meil sadam, siis oleks nad juba siia ka investeerinud, loob Sobolev õrna illusiooni. Ta vihjab veel Gazpromi ideele ehitada Sillamäe lähistele granuleeritud polüteleeni tehas.

Maavanem Aidma jätkab aga samas kainet arutelu. Milliste finantsallikate toel seda ehitatakse? Kuidas ta sobib infrastruktuuri, esitab ta põhjendatult küsimusi.

«Meri on jääs ja see tähendab, et sadama lahtihoidmine talvel on päris tõsiselt maksev üritus,» laob ta lagedale veel ühe kitsaskoha.

«Kas majandus-ökonoomilised arvutused sellist asja nagu sadam Sillamäel õigeks peavad, ei julge ma praegu päris täpselt öelda,» jätkab Aidma turmtuld.

Strateegiliselt tähtis oleks sadam aga kindlasti, teisi sügavaid sadamapaiku Ida -Virumaal ei ole. Samas teatakse, et vastuolu ei teki mitte ainult Kundaga vaid ka Tallinna sadamatega. Samuti tuleb konkureerida väga perspektiivse Paldiski sadamaga, toonitab Aidma.

Sedasi võttes tuleks kogu Sillamäe sadama finants-majanduslik külg panna raudselt analüüsi alla, lisab ta. «Seda aga praegu minu käsutuses küll ei ole ja ma ei ole kuulnud, et seda üldse tehtud oleks,» kirjeldab Aidma olukorda.

Maavanem tahab toonitada, et sadam kui selline oleks Sillamäele teretulnud. Annab töökohti. Oleks heas mõttes surve raudtee- ja maanteemajanduse turgutamiseks -- plusse leiab veelgi. Meil ei ole aga korrektset ülevaadet ega kontseptsiooni selle asja kohta, kordab Aidma.

Sadamat ei saa teha nii, et mingil hetkel tuleb tõdeda suure hulga raha asjata kulutamist, jätkab Aidma üha enam hoogu sattudes.

Teede ja sideministeeriumi asekantsler Viktor Palmet lausub, et sadamat on otstarbekas ehitada siis, kui on garanteeritud kindlad kaubavood läbi plaanitud sadama. «Sillamäe sadama plaanides on seni kaubavoogude osa jäänud küllalt ebamääraseks,» lausus ta.

Ehitada mingite hetke finantsvõimaluste ajendil sadamat ei ole Palmeti sõnul põhjendatud.

See aga ei tähenda, et ma sadama ehitamise vastu oleksin, kui sadama plaanides oleks kaubakäive näidatud, räägib Palmet ning meenutab, et maailmas on olnud juhtumeid, kus sadam on valmis ehitatud ilma majanduslikult lõpuni kaalumata ning praegu on raske sellele rakendust leida.

Ka Nitroferdi juht Kuta?ov nendib, et ta ei ole näinud arve, mille abil saaks selgeks Sillamäe sadama kasulikkus. «Ma ei tahaks kohvipaksu pealt ennustada,» vastab Kuta?ov küsimusele, kas Nitrofert toetab sadama ideed. «Kui ma näen arvutuste järgi, et meie ettevõttele on Sillamäe sadam kasulik, siis me ka toetame seda ideed,» on ta napisõnaline

Kiviteri peadirektor Jüri Soone lausub, et kui Sillamäe sadam projektis osaleb, siis peaks see olema rahaline osalus. «Mina ei ole sellist äriplaani aga veel näinud, kus me saaksime osaleda,» lisab ta.

Riigiettevõtte Tallinna Sadamad arendusdirektor Aare Kitsing on aga Sillamäe sadama suhtes skeptik ise.

Eesti sadamatel on potentsiaali veel küllalt üle, hüüatab Kitsing. Sillamäe sadama ehitamisel ei ole praegu mingit mõttekust, lisab ta. Terminaale on vaja ehitada, mitte sadamat, on Kitsingu seisukoht.

Sadama ehitamine on kulukas ning Kitsingu sõnul ei ole Sillamäe kõige soodsam koht sadama ehituseks. «Seal ei ole kaitsvat lahte ning meri jäätub talveks kinni,» räägib ta veidi ägedalt.

Mingit helget käekäiku ei julge Kitsing ka parima tahtmise juures Sillamäe sadamale ennustada. «Kõik arvavad, et sadama haldamine on tulus äri,» lausub Kitsing, olles kindel, et arvas ära sadamaprojekti ajavate firmade mõtted.

Sadama maksumusest veel ei räägita. Botrans on vihjanud tema käsutuses olevale 20 miljonile dollarile. Saksing ütleb, et sadam ei saa olla odavam kui 25 miljonit dollarit. Kitsing lausub, et ainuüksi kai ehitus maksab 300 000 krooni meeter.