Teadlased seisavad vastu liberaalsele majandusele

«Vaatasime koosviibimisel läbi kõik riigid, kes on saavutanud majanduslikku edu, ja mitte ükski neist pole liberaalse majandusega riik,» ütles Ülo Pärnits.

Janno Reiljan argumenteerib siseturu kaitse vajadust konkurentsist lähtuvalt. «Majandusteoorias on kõige esimene tingimus konkurentsi võrdsus,» selgitas Reiljan. «Kui teised riigid kaitsevad mingit valdkonda, siis jääb ka sellel riigil üle ainult seda kaitsta. Kui keegi kasutab mingeid muid riikliku regulatsiooni vahendeid, näiteks subsiidiume, siis peab ka nende vastu abinõud tarvitusele võtma.»

Väikesel riigil on peaaegu ainult kaitsevõimalused, väitis Reiljan, sest sellisel riigil ei ole võtta kusagilt vahendeid subsideerimiseks.

«Põllumajandus on vaid üks valdkond,» jätkas Reiljan. «Kriis jõuab ka tööstusesse. Kui hävineb meie põllumajandus, siis on järg toiduainetööstuse käes.»

Reiljani sõnul ei takista kaitsetollide kehtestamine Eestil Euroopa Liitu astuda. «Euroopa Liitu astumine isegi nõuab meilt kaitseabinõude kasutuselevõttu,» kinnitas Reiljan. «Me võrdsustaksime oma tingimused, kui kasutaksime samasuguseid kaitseabinõusid nagu Euroopa Liit meie suhtes.»

Euroopa Liiduga sõlmitud assotsiatsioonilepingu järgi on Eestil võimalus kaitseabinõud tarvitusele võtta vaid kuni selle aasta lõpuni, väitis Reiljan.

Teadlaste arvates ei too tollimaksude kehtestamine kaasa järsku hinnatõusu, kuigi osaline hinnatõus sellega kaasneb.

«Hinnad määrab ära tarbija ostujõud,» ütles Reiljan. «Ka praegusel momendil on hinnatase määratud ostujõuga. Et me ei kasuta kaitsetolle, see suurendab ainult vahendajate tulu ega alanda praktiliselt hindasid.»

«Tollimaks pole raha, mis läheb Eestist välja, nagu vahendajate tulu,» lausus Reiljan. «See läheb riigi käsutusse ja seda saab kasutada nii ostuvõime suurendamiseks kui investeeringuteks. Tollimaks iseenesest on vahend, mis võimaldab ümberjagamise korras suurendada ka ostujõudu.»