28. aprill 1996
Jaga lugu:

Hinnang inspektsiooni tööle?

Selleks, et öelda, et meil on järelevalve samasugusele tasemele jõudnud kui näiteks Saksamaal, peab veel mõniteist aastat tööd tegema. Samas, Eestis ei ole seltside pankrotti olnud, ka see näitab meie töö tulemust.

Sellist riiki ei ole veel tekkinud, kus ei oleks olemas kindlustuse järelevalvet. Kindlustus on otseselt rahvusvaheline ettevõtmine. Kui kindlustusfirma kindlustab midagi, siis ta vajab edasikindlustust, selle kaudu vajab edasikindlustus seltsist tõest teavet ja seda saab ta ainult järelevalvest.

Seega ei saa tekkida olukorda, kus on mingi riik, kus on kindlustusseltsid, aga ei ole kindlustusjärelevalvet. Seltsid ei saa seega omada nii mingit väljundit maailma, sest neid ei võeta seal tõe pähe.

Kindlustusinspektsioonil on samad õigused, mis kõikidel riiklikel järelevalveorganitel, kuni seltsidelt litsentsi äravõtmiseni. Samuti võib inspektsioon osaleda pankrotimenetluses, olla pankroti väljakuulutaja. Eesmärk on ikkagi see, et kaitsta kindlustatute huve, iga üksik kindlustatu ei osale pankrotiprotsessis, teda esindab inspektsioon.

Järelevalvel ei ole praegu kehtivate seaduste järgi trahvimise õigust. See parandus on kindlustusseadusesse sisseviimisel, seadus on pärit 1992. aastast ja sel ajal peeti trahve ennekuulmatuks.

Eesti järelevalvesüsteem on analoogne sellega, mis näiteks Saksamaal, Hollandis. Inspektsioon allub rahandusministeeriumile. On ka teistsuguseid variante, Soomes näiteks on järelevalve sotsiaalministeeriumi all.

Praeguse inspektsiooni tööd on väga raske hinnata. Ma ei ole töötanud teise riigi analoogse institutsiooni all ja seega on raske võrrelda. Mul on siiski tunne, et praegune inspektsioon on vähemalt keskmisel tasemel küll.

Arvestada tuleb ka seda, et alustatud on nullist. Üsna varakult sai valmis kindlustusseadus, võrreldes ümberkaudsete riikide, Läti, Leedu või Venemaaga, kus on anarhia siiamaani, ja mingi kord on Eestis olemas. Kindlasti on oma osa selles ka inspektsioonil.

Eesti kindlustusseltsid on taseme poolest arenenumad, vähemalt on seda väitnud edasikindlustajad kolmandatest riikidest.

Inspektsioonil on mitu funktsiooni. Võttes tarbija, kindlustusvõtja seisukohalt, on ta kui kontrollorganisatsioon, kes läbi selle kontrollimise kaitseb kindlustusvõtja huve. Teiseks on ta regulatsioonimehhanism, lisaks kindlustusseltside liidule. Ta on ka institutsioon, kelle ülesanne peaks olema kindlustuse kui valdkonna huvide kaitsmine seadusandluse poole pealt. Need funktsioonid, mida ta peaks täitma, on küll väga tähtsad.

Inspektsioon kontrollib ka personali, et seltsis oleks tööl inimesed, kes asja tunnevad. Edasi, kui selts tegutseb, jälgib inspektsioon, kuidas on paigutatud tehnilised reservid jne.

Puudujääk kindlustusvaldkonnas on hetkel kindlasti see, et igal pool mujal on paralleelselt kindlustusseadusega olemas ka lepinguseadus. See ei ole Eestis hetkel küll perfektselt ära tehtud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum