27.05.96, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti ärikultuur saab hinde neli

Välisinvesteeringute agentuuri asedirektor Agu Remmelg nimetab Eesti äriringkondades kujunenud suhtlemisstiili skandinaavialikuks. Selle põhjuseks on tema sõnul skandinaavlaste domineerimine Eesti ettevõtluses.

Neljandat aastat Eestis elav Aseri Tellise omanikfirma ASi Optiroc Eesti tegevdirektor Lars-Erik Nyström jätab mõned firma algusaastatel tekkinud arusaamatused minevikku, kuna elu Eestis on kiiresti edasi läinud. Ladusat eesti keelt rääkiva soomerootslase sõnul oli varem põhiliselt probleeme kohalike seadustega ja lepingutest mittekinnipidamisega.

Eestisse tulevale kolleegile soovitab Nyström palgata alustuseks hea jurist. Teine probleem on inimeste koolitamine, raske on leida pädevaid inimesi turustamise ja müügi alale, tunnistab Nyström.

Tema hinnangul on juhtimisstiil Eesti ettevõtetes liiga autoritaarne, otsused võiksid sündida rohkem koostöös.

ASi Kunda-Nordic Tsement tootmisdirektor Tapio Aura tunneb Eestis puudust töötajate omaalgatusest ja võimest näha tööülesandeid laiemas perspektiivis. Üldiselt on siiski kokkupuuted eestlastest kolleegidega meeldivad, rõhutab ta.

Lääne-Euroopa jaoks on Eesti veel küllalt tundmatu ärimaa ja teda pannakse ühele pulgale Venemaa ja Ukrainaga, räägib Agu Remmelg. Esimest korda Eestit külastavate ettevõtjate jaoks on suurim üllatus suhteliselt kõrge arengutase võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega, lisab ta.

Hulgi- ja jaemüügifirma Hansaprojekt sakslasest direktori Christian Meyer-Glitza hinnangul on Eesti ärikultuur euroopalik. Positiivseks peab ta eestlaste säilinud loomulikkust.

«Saksa kolleegidele räägin, et välisfirma avamine Eestis on täiesti võimalik,» rõhutab Meyer-Glitza. Samas tuleb arvestada sellega, et asjad kulgevad siin palju aeglasemalt kui Saksamaal, lisab ta.

ASi Baltex 2000 tegevdirektor Sonny Aswani kiidab, et Eestis on riiklikul tasandil kohalikud ja välisettevõtted võrdses olukorras. Eesti ja Singapur on sarnased oma geograafilise asukoha, arenenud infrastruktuuri ja teenindussektori ning kõrgelt motiveeritud ja kvalifitseeritud tööjõu tõttu, leiab Aswani.

Eesti võiks praegu huvi pakkuda välisinvestoritele eelkõige pikaajalises perspektiivis, ütleb Aswani. Eesti põhiline varandus on tema sõnul kohalikud inimesed ja metsavarud. Aasias on töö intensiivsem kui Eestis ja nõuab töötajatelt kiiret reageerimist ja tegutsemist, võrdleb ta kahe erineva piirkonna töökultuuri.

Välisettevõtjate jaoks on ärikultuuri kõrval oluline ka elukultuur, räägib Agu Remmelg. See tähendab eelkõige mitmekülgset vaba aja veetmist, rahvusvahelise õpilaskonnaga koole ja võõrkeele kasutamise laiemaid võimalusi, kommenteerib Remmelg.

Hetkel kuum

Kristjan Maruste loodud tõukerattaäri läks pankrotti. Surmahoop tuli maailmakuulsalt mootorrattatootjalt

Rootsi ajaloo suurim pankrot sai ametliku alguse

Rail Balticu suur hankevõitja rõõmustab ja kutsub tööle: “Meeletult äge tunne on”

Revolutsioon ärikinnisvaras: Nordspace haarab turuosa uudsete äriparkidega

«Kui mõnikord oleks välisinvestoril ratsionaalsem rajada ettevõte näiteks Tartusse, siis tihti personaalsetel kaalutlustel otsustatakse Tallinna kasuks,» ütleb Remmelg.

Rakveres elav Lars-Erik Nyström tunnistab, et tal ei jää hobidega tegelemiseks ja sotsiaalseteks kontaktideks tegelikult eriti aega. Üldiselt on eestlaste ja soomlaste mõttelaad meeldivalt sarnane, lisab Nyström.

Kundas elav Tapio Aura tunnistab, et ta ei tunneta suurt erinevust Soome ja Eesti vahel, küll aga on elu Kundas vaba aja veetmise võimaluste kohalt üksluine.

Eesti ärikultuur saab hinde neli

Hetkel kuum

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Podcastid