Eesti Post moderniseerub

Tõeleidi ettekujutuse järgi peaks esialgu 100% aktsiaid kuuluma riigile ning näiteks aastal 2003 võiks alustada aktsiate osalist müüki, arvestusega, et kontrollpakk jääb esialgu riigi kätte.

Majandusministeeriumi nõuniku Andres Tinti sõnul ei ole Eesti Post selle aasta erastamisprogrammi lülitatud.

Praegu tegeleb Eesti Post oma teenusepaketi laiendamisega. «Me püüame tagada normaalse infovahetuse riikidega, kus elavnevad meie majanduslikud kontaktid,» põhjendab Tõeleid oma tänast visiiti Ukrainasse.

Eelmisel nädalal Eestit külastanud T?ehhi posti direktoriga sõlmis Eesti Post vastastikuse kokkuleppe partiipakkide saatmiseks posti teel. Analoogne leping on Eesti Postil Soomega ja järgmisel nädalal sõlmitakse see Rootsiga.

Uue projektina märgib Eesti Posti tootmisdirektor Helju Ots, et 1. juunil hakkab Eesti ja Rootsi vahel kehtima eurokirjade kahepoolse vahetuse kokkulepe, mis on EMSist üheksa korda odavam. Erinevalt tavalisest kirjast toimetab virgats eurokirja adressaadile kätte.

Elavaim postiühendus on Eestil Soomega, järgnevad Saksamaa, USA ja Rootsi.

Eesti Posti tulutoovaim artikkel on kataloogimüük, suurima kahjumiga kirikorrespondents, mis tõi mullu 11 mln kr kahjumit. «Igale sisemaa kirjale maksame 50 senti peale,» arvestas Tõeleid. Tema sõnul korvatakse kahjum mitmesuguste kaupade, nt loteriipiletite ja kindlustuse, müügiga.

Eesti Posti uue hoone, karbimaksumusega 50 mln kr, ehitus Lasnamäel algab Tõeleidi sõnul tuleval aastal. Kavandatu järgi valmib uus postitöötlemiskeskus 1998. a esimesel poolel.