Mitte-eestlasi raske reklaamikotti püüda

Pagari- ja kondiitritööstusega tegeleva ASi ETK Leib arendusdirektor Vaike Kilvits ütleb, et ettevõtte turunduskamapaaniat välja töötades ei pöörata tavaliselt tähelepanu mitte-eestlastele. «Meie tehased asuvad enamuses Lõuna-Eestis, seal on vähe venelasi ja need, kes on, valdavad küll nii palju eesti keelt, et reklaamist aru saada,» põhjendab ta.

Reklaamifirma Kontuur meediadirektor Margus Sameli on seisukohal, et venekeelse sihtrühma olemasolu kipuvad unustama eelkõige firmad, kes viivad reklaamikampaaniaid läbi omal käel. «Agentuurid, kes jälgivad meediauuringuid, on küll tänaseks aru saanud, et Eestis ei ela kaugelt mitte ainult eestlased,» ei taha ta probleemi üledramatiseerida.

Sameli sõnutsi moodustab Kontuuri mahust venekeelse meedia osakaal pisut alla poole. Ta lisab, et venekeelsele sihtrühmale tasub tähelepanu pöörata kasvõi sellepärast, et vene tarbija rahakoti lukk avaneb piltlikult öeldes märksa kergema vaevaga kui eestlase oma. «Keskmine venelane Eestis pole sugugi vaesem kui eestlane, pigem vastupidi,» kinnitab Sameli koguni.

ASi Eesti Mobiiltelefon turundusdirektor Urmas Kõiv räägib, et kuna mobiiltelefoni kasutamine ei sõltu keelest, on firma võtnud algusest saadik suuna ka venekeelse tarbijaskonna mõjutamisele.

«Mulle tundub, et eestlane on oma ostuotsustuses palju kokkuhoidlikum kui venelane,» on ka Kõiv Sameliga ühte meelt. Ettevõtte reklaam- ja infomaterjalid ilmuvad tema sõnutsi võrdselt nii eesti kui vene keeles, mõnevõrra väiksem on ingliskeelse teavitusmaterjali osakaal.

Kõiv ütleb, et reklaamikampaaniat läbi viies tuginevad nad meediauuringutele. «Trükipress ja raadio on peamised vahendid,» sõnab ta.

«Peamiselt raadio, ka trükipress ning satelliit- ja kaabeltelevisioon,» loetleb Sameli vahendeid mitte-eestlasest tarbija tabamiseks Eestis. Ta lisab, et kuigi venekeelseid väljundeid jagub, pole võimalik neist ühegagi mõjutada väga kitsast sihtrühma -- olemasolevad vahendid piisavad vaid massikampaania korraldamiseks.

Sky Radio meediadirektor Margus Merima ütleb, et tal on sõlmitud lepingud ligi 20 reklaamiagentuuriga, kellest puhtalt vene agentuure on vaid paar. «Agentuurid on küll aru saanud, et rahal pole rahvust,» sõnab 400 000 krooni suuruse kuukäibega raadiojaama juht.