13. juuni 1996
Jaga lugu:

Eesti kindlustusseltsid on võimelised riigi- ja munitsipaalvara kindlustama

Enn Pant väidab 7. juuni Äripäevas, et ta ei näe Eestis reaalselt selliseid kindlustusseltse, kes oleks võimelised riigi ja munitsipaalvarasid kindlustama. Ta ütleb ka, et probleem on edasikindlustuses, kuna riigivara kindlustades toetataks väliskapitali, mis viib raha Eestist välja.

Loomulikult lähevad kindlustusseltside makstud edasikindlustuspreemiad väljapoole Eestit, osa raha saavad seltsid komisjonitasudena tagasi.

Edasikindlustus on kindlustusseltsidele omakapitali aseaine. Kindlustusselts tohib kindlustusseaduse kohaselt võtta ühe riski pealt omavastutust kuni kümme protsenti omakapitalist.

Kui seltsil ei ole mõne riski kindlustamiseks piisavalt palju omakapitali ja selts tahab suure kindlustuskattega riski kindlustada, siis on ainukene võimalus edasikindlustuse kaudu omale seda kapitali hankida.

Edasikindlustus võtab osa riskist enda kanda, mis võimaldab ka väikesel kindlustusseltsil suurematega konkureerida võrdsetel tingimustel. Seega on Eesti kindlustusseltsid võimelised riigi- ja munitsipaalvara kindlustama.

Kindlustusturg on viimase viie aasta jooksul hämmastavalt hästi ja kiiresti arenenud ning oleme liikumas üha lähemale Euroopa seltsidele. Mis edasikindlustusse puutub, siis ei tohi unustada, et kahju tekkides tuleb suurem osa hüvitisest samuti välismaalt.

Enn Pandi seisukoht, et riigil on odavam maksta kinni ühekordsed katastroofid kui kindlustada kogu riigi vara, sobib ainult rikkale riigile. Kui riigil on olemas vara ja on ka raha, et ühekordset katastroofi kinni maksta ning ette teada, et tulla võib ainult üks ühekordne katastroof, siis ma veel kuidagi nõustuksin Pandiga.

Kui riik ei ole aga küllalt rikas, siis tuleb vara ikkagi kindlustada. Katastroofi vastu kindlustamine on alati mõttekas. Kui tekib pisikahjusid, saab need katta omavastutusega. Katastroof ongi just see, mille vastu kindlustatakse, et tagada stabiilsus ja elutegevuse võimalikult valutu jätkumine.

Kui Pant väidab, et riigil ei ole midagi maha põlenud 100 miljoni krooni eest, siis mina väidan, et kindlasti on. Neid kahjusid ei ole ainult kuidagi hüvitatud, sellised hooned on jäänud poolvildakule ja parandamata.

Sellega, et kahjude katmine riigireservist on riigile vara kindlustamisest tunduvalt odavam, ma üldse ei nõustu. Seda enam, et praegune konkurents seltside vahel on üha teravnenud, tariifid on päris kõvasti langenud, võrreldes sellega, mis nad paar aastat tagasi olid.

See, et kindlustusseltsid riigi vara kindlustamisest hirmsat profiiti lõikama hakkaks, ei ole ka päris õige.

Loomulikult ei pea riik kindlustama kogu vara, vaid peab määratlema prioriteedid. Pole vaja kindlustada iga riigile kuuluvat küüni, aga infrastruktuuri ettevõtete -- sadamate jms kindlustamine on hädavajalik, sest uute asjadega juhtuvad tavaliselt ka suured õnnetused. Kindlustus väldib aga sellest tekkiva ebastabiilsuse ja korvab tekkinud kahju.

Jaga lugu:
Hetkel kuum