Vabast rahast

Aktsiakursside tõusust tingitud kõrge palavik näitab alanemise märke. Kui veebruaris tulvas vaba raha aktsiatesse, siis nüüd on raha juurdevool kas peatunud või on raha hakanud aktsiatest isegi välja voolama. On võimalik ka, et kogu vaba ja riskialdis raha on oma koha juba leidnud.

Aktsiaturu tõus võimaldab hinnata, kui palju siis Eestis vaba raha on? Vastus: vähemalt 2,22 miljardit krooni. Võtame kaheksa juhtiva ettevõtte aktsiate hindade vahe 31. mail ja 1. veebruaril ja korrutame aktsiate arvuga. Saame, et ainuüksi kaheksa likviidsemat aktsiat annavad vaba raha hulgaks 2,22 mld krooni, lisaks on veel väiksemaid ettevõtteid, mille aktsiad on kenasti tõusnud. Tõusu ulatusest annab ettekujutuse nt Äripäeva aktsiaindeks, mis tõusis veebruari alguse 145,58 punktilt üle kahe korra 304,27 punktile mai lõpul.

Arvan, et Eesti aktsiaturu liikumapanev jõud on erainvestor. Börsimaaklerid üksnes vahendavad aktsiaid ja fondid ostavad portfellidesse aktsiaid erainvestorite rahaga. Seega on erainvestorite käsutuses paar miljardit kõva, mitte EVP-krooni, mis otsivad endale kohta päikese all.

Et väärtpaberituru esimene langus juhtus samale ajale börsi avamisega, ei tarvitse olla juhus. Meeled olid enne börsi avamist üles köetud ja hinnad tõusid ette ära. Kui nüüd börs väikeste sekeldustega avati, siis pinge ja koos sellega aktsiate hinnad langesid.

Aktsiate hinnad saavad taas tõusta siis, kui aktsiatesse hakkab voolama uut raha. Et aktsiate uusemissioone on vähe, siis on aktsiate arv küllalt püsiv. Aktsiaturg võtab kaalus juurde, kui sinna raha lisandub. Uue raha maaletoojaks võivad tulevikus olla välisinvestorid, keda börsil veel märgata pole. Eelmisel aastal algas ettevaatlik tõus septembris, loodame tõusu ka sellelt sügiselt -- ega tänavune aasta siis halvem pole!