• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vabast rahast

    Aktsiakursside tõusust tingitud kõrge palavik näitab alanemise märke. Kui veebruaris tulvas vaba raha aktsiatesse, siis nüüd on raha juurdevool kas peatunud või on raha hakanud aktsiatest isegi välja voolama. On võimalik ka, et kogu vaba ja riskialdis raha on oma koha juba leidnud.
    Aktsiaturu tõus võimaldab hinnata, kui palju siis Eestis vaba raha on? Vastus: vähemalt 2,22 miljardit krooni. Võtame kaheksa juhtiva ettevõtte aktsiate hindade vahe 31. mail ja 1. veebruaril ja korrutame aktsiate arvuga. Saame, et ainuüksi kaheksa likviidsemat aktsiat annavad vaba raha hulgaks 2,22 mld krooni, lisaks on veel väiksemaid ettevõtteid, mille aktsiad on kenasti tõusnud. Tõusu ulatusest annab ettekujutuse nt Äripäeva aktsiaindeks, mis tõusis veebruari alguse 145,58 punktilt üle kahe korra 304,27 punktile mai lõpul.
    Arvan, et Eesti aktsiaturu liikumapanev jõud on erainvestor. Börsimaaklerid üksnes vahendavad aktsiaid ja fondid ostavad portfellidesse aktsiaid erainvestorite rahaga. Seega on erainvestorite käsutuses paar miljardit kõva, mitte EVP-krooni, mis otsivad endale kohta päikese all.
    Et väärtpaberituru esimene langus juhtus samale ajale börsi avamisega, ei tarvitse olla juhus. Meeled olid enne börsi avamist üles köetud ja hinnad tõusid ette ära. Kui nüüd börs väikeste sekeldustega avati, siis pinge ja koos sellega aktsiate hinnad langesid.
    Aktsiate hinnad saavad taas tõusta siis, kui aktsiatesse hakkab voolama uut raha. Et aktsiate uusemissioone on vähe, siis on aktsiate arv küllalt püsiv. Aktsiaturg võtab kaalus juurde, kui sinna raha lisandub. Uue raha maaletoojaks võivad tulevikus olla välisinvestorid, keda börsil veel märgata pole. Eelmisel aastal algas ettevaatlik tõus septembris, loodame tõusu ka sellelt sügiselt -- ega tänavune aasta siis halvem pole!
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Uus nädal algas Tallinna börsil langusega
Tallinna börs kaotas esmaspäeval 0,74%, samas kui Vilnius kerkis 0,44%, aga Riia langes 3,51%. Balti Benchmark indeks kahanes 0,33% võrra.
Tallinna börs kaotas esmaspäeval 0,74%, samas kui Vilnius kerkis 0,44%, aga Riia langes 3,51%. Balti Benchmark indeks kahanes 0,33% võrra.
Sotsiaaldemokraadid võitsid napi eduga Saksa valimised
Aegade kõige kehvema valimistulemuse saanud Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) edestas Saksa valimistel Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) vaid 1,6 protsendiga.
Aegade kõige kehvema valimistulemuse saanud Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) edestas Saksa valimistel Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) vaid 1,6 protsendiga.
Joe Biden süüdistab vaktsineerimata ameeriklasi majanduse aeglases taastumises
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden süüdistas reedel koroonaviiruse vastu vaktsineerimata ameeriklasi selles, et viimased aeglustavad USA majanduse taastumist, vahendab CNBC.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden süüdistas reedel koroonaviiruse vastu vaktsineerimata ameeriklasi selles, et viimased aeglustavad USA majanduse taastumist, vahendab CNBC.