Kaabeltelevisiooniseaduse eelnõu abil on kavas määratleda eelkõige kaabeltelevisiooni alane tegevus tehnilisest küljest. Kaabeltelevõrkude kaudu edastatavate saadetega seotud küsimused määratletakse autoriõiguse seadusega, lausus Naestemaa.

Seaduseprojekti kohaselt tahetakse luua elekterside inspektsiooni juurde organ, kes hakkaks reguleerima kaabeltelevisiooniturgu ning teostaks selle järelevalvet. «See oleks apoliitiline organ, mis hakkaks tegutsema üksnes seaduste alusel,» lausus Naestemaa.

Koostatava seaduseelnõu kohaselt saaksid kaabeltelevisioonituru reguleerimisel võtmeelemendiks tegevuslitsentsid, mida hakkaksid avaliku konkursi korras jaotama omavalitsused.

«Seaduse lõppeesmärk on kliendi huvide kaitse. Praeguses olukorras on kliendil õigus üksnes maksta, kuid mitte nõuda,» lausus Naestemaa.

Kaabeltelevisiooniseaduse ühe koostaja, varem Tallinna Kaabeltelevisiooni direktorina töötanud Edvard Saarma sõnul ei üritata seaduse abil päevapealt korda majja lüüa, vaid arvestatakse selle rakendamiseks ka paariaastast üleminekuaega.

Praegu tegutsevad peaaegu kõik Eesti kaabeltelevisioonivõrgud vanade aegunud võrkude baasil.

Saarma sõnul on kaabeltelevisiooniäri väga kapitalimahukas.

Selleks, et kaasajastada Eesti kaabeltelevisiooniturgu, oleks Euroopa Liidu ekspertide arvates vaja investeerida veel vähemalt 200--300 miljonit krooni.

Varem piraatluses süüdistatud Tallinna suurima kaabeltelevisiooni operaatorfirma STV direktor Raivo Mihkelsoo ütles, et ta ootab seaduse võimalikult kiiret valmimist, kuna praeguses olukorras pole selge, millistest reeglitest tuleb juhinduda.

«Majal on seinad küll olemas, aga katust veel praegu ei ole,» lausus Raivo Mihkelsoo.

Ainuüksi Tallinnas arvatakse olevat 50 000 kaabeltelevisioonifirmade klienti. Ühe abonendi kohta hinnatakse spetsialistide sõnul olevat vähemalt kolm televaatajat.