• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksamaa rahaliitu minek pühitseb abinõusid

    Saksamaa erineb Prantsusmaast, selle peale võib kantsler Helmut Kohl kihla vedada. Kui Prantsuse valitsus kinnitab, et ta ei kavatse tänavameeleavaldustele järele anda, siis tihti on see märgiks, et ta ikkagi annab järele. Kui aga Saksa valitsus kinnitab sedasama, siis on ta veendunud, et rahva meelepaha ei ole küllalt suur, et sellele järele anda. Nii on Helmut Kohl kindel, et suurele vastuseisule vaatamata enamik sakslasi ikkagi nõustub tema karmi kokkuhoiuplaaniga, mille eesmärk on viia riik 1999. a EMUsse ja vähendada töötute arvu sajandivahetuseks praeguselt neljalt miljonilt kahele miljonile.
    Osa heaolu vähendavaid valitsuse kokkuhoiuabinõusid, nagu haigustoetuse ja lasteabiraha vähendamine, tõi juuni keskel Bonni tänavatele 350 000 meeleavaldajat, mis on suurim arv sõjajärgses Saksamaa ajaloos.
    Kui närviline Saksa liidupäev alustas mõni aeg tagasi Kohli kokkuhoiuprogrammi arutamist, mis muu hulgas näeb ette Saksa poodide lahtiolekuaja pikendamise, ei ole kantsler seni kordagi ilmutanud järeleandmistahet. Ainsa mööndusena on ta lubanud riigi tugevatele ametiühingutele «väikesi korrektiive».
    Väikesi, kuid mitte tähtsusetuid. Esimene asi, mis Kohli programmis proovile pandi, oli ettepanek külmutada avaliku sektori palgad. Pärast järjestikuseid streike nõustus valitsus lõpuks tõstma 3,2 miljoni avaliku sektori töötaja palka sel ja järgmisel aastal ühe protsendi.
    Ehkki valitsus tahab kärpida haigustoetust praeguselt 100 protsendilt 80 protsendile palgast, on selge, et kui see läbi läheb, ei hakka uus kord kehtima enne, kui praegused töölepingud lõpevad. Veel ühe mööndusena on valitsus valmis loobuma nõudest tõsta naiste pensioniea määra 60 eluaastalt 65-le.
    Helmut Kohl ei ole seni oma järeleandmistes siiski läinud nii kaugele, et seada ohtu Saksamaa pääsu Euroopa rahaliitu.
    Osa arvestuste järgi kahaneb 1997. aastaks algselt kavandatud 50 miljardi marga suurune säästuprogramm lõpuks 30--35 miljardi marga suuruseks. Sellele vaatamata peaks eelarvepuudujääk jõudma piisavalt lähedale kolmele protsendile sisemajanduse kogutoodangust, nagu EMU nõue on, et Saksamaa saaks 1999. aastal olla EMUs.
    Kuid küsimus on selles, kas sõjakad ametiühingud ja kangekaelne opositsioon suudavad Kohli sundida edasistele järeleandmistele? Need mõlemad soovivad valulisi kokkuhoiuabinõusid panna rohkem rikkamate õlgadele.
    Eriti on nad vastu kavandatud omandimaksu kaotamisele, mille eesmärk on ergutada investeeringuid. Selle küsimuse üle on ametiühingud keeldunud valitsusega edasisi läbirääkimisi pidamast.
    Liidumaad, kus võimuohjad on rohkem sotsiaaldemokraatide käes, kavatsevad ära kasutada oma ülekaalu parlamendi ülemkojas, et blokeerida seda eelnõu, mis võib oluliselt kärpida liidumaade sissetulekut.
    Kuna Bonni meeleavaldustel puudub seni sõjakus ja juba üle kümne aasta opositsioonis olek on sotsiaaldemokraatide mõju kahandanud, siis peetakse endiselt tõenäoliseks, et valitsus saavutab kokkuhoiuplaani heakskiitmise konsensuse teel, mis on riiki hästi teeninud juba viis aastakümmet.
    Paraku kipub seejuures ähmastuma kokkuhoiuprogrammi teine eesmärk: töötuse vähendamine sajandivahetuseks poole võrra, mis nõuab olulisi reforme ja võib muuta meeleavalduste iseloomu märksa tõsisemaks. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LIMITED, LONDON 1996
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.