Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksamaa rahaliitu minek pühitseb abinõusid

    Saksamaa erineb Prantsusmaast, selle peale võib kantsler Helmut Kohl kihla vedada. Kui Prantsuse valitsus kinnitab, et ta ei kavatse tänavameeleavaldustele järele anda, siis tihti on see märgiks, et ta ikkagi annab järele. Kui aga Saksa valitsus kinnitab sedasama, siis on ta veendunud, et rahva meelepaha ei ole küllalt suur, et sellele järele anda. Nii on Helmut Kohl kindel, et suurele vastuseisule vaatamata enamik sakslasi ikkagi nõustub tema karmi kokkuhoiuplaaniga, mille eesmärk on viia riik 1999. a EMUsse ja vähendada töötute arvu sajandivahetuseks praeguselt neljalt miljonilt kahele miljonile.
    Osa heaolu vähendavaid valitsuse kokkuhoiuabinõusid, nagu haigustoetuse ja lasteabiraha vähendamine, tõi juuni keskel Bonni tänavatele 350 000 meeleavaldajat, mis on suurim arv sõjajärgses Saksamaa ajaloos.
    Kui närviline Saksa liidupäev alustas mõni aeg tagasi Kohli kokkuhoiuprogrammi arutamist, mis muu hulgas näeb ette Saksa poodide lahtiolekuaja pikendamise, ei ole kantsler seni kordagi ilmutanud järeleandmistahet. Ainsa mööndusena on ta lubanud riigi tugevatele ametiühingutele «väikesi korrektiive».
    Väikesi, kuid mitte tähtsusetuid. Esimene asi, mis Kohli programmis proovile pandi, oli ettepanek külmutada avaliku sektori palgad. Pärast järjestikuseid streike nõustus valitsus lõpuks tõstma 3,2 miljoni avaliku sektori töötaja palka sel ja järgmisel aastal ühe protsendi.
    Ehkki valitsus tahab kärpida haigustoetust praeguselt 100 protsendilt 80 protsendile palgast, on selge, et kui see läbi läheb, ei hakka uus kord kehtima enne, kui praegused töölepingud lõpevad. Veel ühe mööndusena on valitsus valmis loobuma nõudest tõsta naiste pensioniea määra 60 eluaastalt 65-le.
    Helmut Kohl ei ole seni oma järeleandmistes siiski läinud nii kaugele, et seada ohtu Saksamaa pääsu Euroopa rahaliitu.
    Osa arvestuste järgi kahaneb 1997. aastaks algselt kavandatud 50 miljardi marga suurune säästuprogramm lõpuks 30--35 miljardi marga suuruseks. Sellele vaatamata peaks eelarvepuudujääk jõudma piisavalt lähedale kolmele protsendile sisemajanduse kogutoodangust, nagu EMU nõue on, et Saksamaa saaks 1999. aastal olla EMUs.
    Kuid küsimus on selles, kas sõjakad ametiühingud ja kangekaelne opositsioon suudavad Kohli sundida edasistele järeleandmistele? Need mõlemad soovivad valulisi kokkuhoiuabinõusid panna rohkem rikkamate õlgadele.
    Eriti on nad vastu kavandatud omandimaksu kaotamisele, mille eesmärk on ergutada investeeringuid. Selle küsimuse üle on ametiühingud keeldunud valitsusega edasisi läbirääkimisi pidamast.
    Liidumaad, kus võimuohjad on rohkem sotsiaaldemokraatide käes, kavatsevad ära kasutada oma ülekaalu parlamendi ülemkojas, et blokeerida seda eelnõu, mis võib oluliselt kärpida liidumaade sissetulekut.
    Kuna Bonni meeleavaldustel puudub seni sõjakus ja juba üle kümne aasta opositsioonis olek on sotsiaaldemokraatide mõju kahandanud, siis peetakse endiselt tõenäoliseks, et valitsus saavutab kokkuhoiuplaani heakskiitmise konsensuse teel, mis on riiki hästi teeninud juba viis aastakümmet.
    Paraku kipub seejuures ähmastuma kokkuhoiuprogrammi teine eesmärk: töötuse vähendamine sajandivahetuseks poole võrra, mis nõuab olulisi reforme ja võib muuta meeleavalduste iseloomu märksa tõsisemaks. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LIMITED, LONDON 1996
  • Hetkel kuum
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Suri kommunaalärimees Nikolai Ossipenko
Esmaspäeval suri 65aastane mõjukas ettevõtja ja munitsipaalpoliitik Nikolai Ossipenko, keda prokuratuur kahtlustas korruptsioonikuritegudes, teatas Põhjarannik.
Esmaspäeval suri 65aastane mõjukas ettevõtja ja munitsipaalpoliitik Nikolai Ossipenko, keda prokuratuur kahtlustas korruptsioonikuritegudes, teatas Põhjarannik.
Ehitussektori langus oli esimeses kvartalis sügav Ehitajad suuri lootusi ei hellita
Ehitamine kukkus esimeses kvartalis 13%, kui ainult Eestit arvestada siis 14%. Ehitajad ootavad elamuehituses kerget tõusu, kuid suuremat lootust ülejäänud aastaks ei hellita.
Ehitamine kukkus esimeses kvartalis 13%, kui ainult Eestit arvestada siis 14%. Ehitajad ootavad elamuehituses kerget tõusu, kuid suuremat lootust ülejäänud aastaks ei hellita.