Täna selgub Venemaa president
Jeltsin valiti 1991. a juunis Venemaa esimestel demokraatlikel valimistel presidendiks 57% toetusega.
Hoolimata sellest, et Boriss Jeltsin on endine NLKP keskkomitee poliitbüroo liige, on ta antikommunistlikus vaimus jõudsalt edendanud Venemaal turumajandusreforme, sh suurte riigiettevõtete erastamine.
Venemaa demokratiseerumise sümbolina toetasid teda pikka aega liberaalsed reformipoliitikud, kes pöördusid temast ära pärast Vene vägede tungimist T?et?eeniasse 1994. a detsembris.
1995. a kaks südameatakki üle elanud, suutis ta jälle vormi tõusta ja võita eelvalimised. Oma põhimissiooniks peab ta ära hoida kommunistide võimulenaasmist.
Oponendid on teda kritiseerinud vigade ja joomakalduvuste pärast. Ründava ja võitlushimulise loomuga Boriss Jeltsinil on hea poliitiline taju ning eriti otsustavalt on ta tegutsenud nurkasurutuna.
Endine õpetaja ja viis aastat tagasi teisejärguline parteifunktsionär kommunistlikus parteis, mille poliitiline tulevik oli tume ja mõju järjest kahanev.
Kuid Gennadi Zjuganovil õnnestus partei jälle jalule upitada, eriti siis, kui miljonite vaesunud inimeste seas kasvas rahulolematus turureformidega.
1995. a parlamendivalimistel saavutas kommunistlik partei Zjuganovi juhtimisel suurt edu, mille tulemusena kuulub neile duumas kolmandik kohtadest.
Igava kõneleja ja väheste karismaatiliste omadustega Gennadi Zjuganov on suutnud pensionärides, sõjaveteranides ja miljonites palgaootajates äratada nostalgiat «vana hea nõukogude aja järele».
Oma kampaanias on ta siiski väljendanud toetust mitmeparteilisele süsteemile ning veennud välisinvestoreid, et erastatud ettevõtteid ei hakata taasriigistama.
Boriss Jeltsini neljapäevane eemalolek avalikkusest on tekitanud tema tervise kohta kuulujutte, mida aitas hajutada tema esmaspäevane puine teleesinemine. See kergitas mõneti eelmise nädala lõpul langenud Vene firmade aktsiate kurssi, kuid võimaldas kommunistidel väita, et tegemist on «mausoleumist pärit muumiaga».
Peaminister Viktor T?ernomõrdin põhjendas presidendi eemalolekut külmetusega ja avaldas lootust, et rahvas annab Jeltsinile mandaadi reformide jätkamiseks. Ta lubas, et reformide tulemusena tasakaalustub eelarve aastaks 2000. Tänavuste välisinvesteeringute mahuks prognoosis ta 3--3,5 mld dollarit. Nende soodustamiseks luuakse Venemaal 10 vabamajandustsooni, sh Pihkva ja Leningradi oblast.
«Jeltsin tahab Venemaad hävitada ja muuta G7 sauna eesruumis konutavaks kerjusriigiks. Valige: kas tugev Venemaa või koloonia,» kuulutas Zjuganov ühes viimases valimiskõnes. REUTER-ÄP