Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Alkoholitootjate kasum vähenes kaks korda
Liviko veel hingitseb, märkis Tiit Õim. Aga kuna riigil on kalduvus igal aastal makse tõsta, siis võiks juba korraga ka käibe- ja tulumaksu kahekordistada ning kogu Eesti tööstus kohe põhja lasta, lisas ta.
Liviko esimese poolaasta käive oli 208 miljonit krooni, mis on 22% võrra väiksem kui eelmisel aastal. Ettevõtte puhaskasum esimesel poolaastal oli 17 miljonit krooni ning on samuti eelmise aasta näitajast poole väiksem.
«Prognoosidest erinevad tulemused kaks korda,» kommenteeris Õim firma majandustulemusi. «Me tegime oma plaanid juba novembriks, ega osanud arvestada, et detsembris aktsiis tõuseb,» lisas ta.
Kuna Liviko majandustulemused ei vastanud prognoosidele, pidi ettevõte oma investeeringuplaane neljandiku võrra vähendama. Lõpule viidi laohoone ehitamine Suur-Sõjamäel, millesse kahe ja poole aasta jooksul investeeriti ligi 16 miljonit krooni. Samuti ei loobutud iga-aastasest 8--9 miljoni kroonisest investeeringust tootmise moderniseerimisse. Õimu sõnutsi jäi aga Livikol teostamata kavatsus ehitada endisest Mere pst tootmishoonest Tallinnas moodne kaubanduskeskus koos restorani jm juurdekuuluvaga.
Ka alkoholitootja ASi Remedia kommertsdirektor Sirje Potisepp märkis, et järsk aktsiisimaksu tõus, millega käib alati kaasas salakaubanduse hoogustumine, on firma poolaasta käivet võrreldes eelmise aastaga kaks korda vähendanud.
Kui 1995. a esimesel poolaastal oli Remedia netokäive umbes 50 miljonit krooni, siis nüüd vaid 25 miljonit krooni. Potisepp ei soovinud esimese poolaasta kasumit veel avalikustada, kuna kasumiaruanne on auditeerimata. «Kardan, et võrreldes eelmise aastaga on kasum enam kui 50% vähenenud,» lisas ta samas.
Remedia 1995. a puhaskasum oli 4 miljonit krooni. Firma eelmise aasta suurim investeering oli Potisepa sõnul prantsuse konjaki Hardy maaletoomine ning selle villimine.
Viidates viimastel nädalatel avastatud ligi 200 000 liitrile salaviinale, lisas Potisepp: «Selgelt on tunda, et viina ostmine on elavnenud.»
Viljandis viina tootva firma Heliis tegevdirektori Kalle Küti sõnul on kaks nädalat salaviinakoorma tabamisest siiski liiga lühike aeg muutuste täheldamiseks alkoholiturul. «Aga ma tahaks viina ostmise elavnemist väga loota,» lisas Kütt.
Küti ütlusel on ASil Heliis alkoholi läbimüük võrreldes eelmise aastaga 35--40% võrra vähenenud.
Eesti suuruselt teine alkoholitootja AS Ofelia keeldus oma majandustulemuste avalikustamisest.