Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Post investeerib 50 miljonit

    Eesti Posti klientide registrist, majandustegevuse juhtimise ja postitöö korraldamise osast koosnev uus süsteem võimaldab Eesti Posti peadirektori Tarmo-Jaan Tõeleidi sõnul töödelda kasvavaid mahtusid ilma lisatööjõudu palkamata.
    Kirjade liikumine Eesti Posti projektijuhi Toomas Londi sõnul ei kiirene, paraneb laiemas mõttes posti töö. «Hiljem läheme maksete vastuvõtul üle muudele tasustamise vormidele, nt maksekaartidele,» lisas ta.
    «Kogu investeering kaetakse Eesti Posti vahenditest, mitte riigi eelarvest,» sõnas Lont. «Süsteemi valmimisest järgmise aasta augustis hakkame tasuma kolme ja poole aasta jooksul liisingmakseid,» lisas ta.
    Finantseerimisel ei kasutata liisingufirmade vahendust, liisimisega tegeleb IBM.
    Läbirääkimised enne lepingu sõlmimist kestsid üle aasta ja nende käigus kasvas lepingu maksumus Londi sõnutsi 800 000 krooni võrra.
    Eesti Posti infosüsteemi avaliku pakkumise võitis IBM koos allhankijate Soome Avancer Oy ja Taani firma Columbusega eelmisel suvel kuue pakkumuse seast.
    Lõppvooru jäi IBMiga konkureerima Siemens Nixdorf.
    Austraaliast pärit juba toimiva analoogse postisüsteemi baasil pakkumuse teinud ASi Microlink juhatuse esimehe Rainer Nõlvaku sõnul oli Microlinki koos Suni ja Estpak Dataga tehtud pakkumus IBMi omast parem ja lisaks ka 15 miljonit krooni odavam. Ta lisas, et oleks ka praegu valmis sama tööd 35 miljoni krooni eest ette võtma.
    Konkursil koos suurfirmade Hewlett Packard ja Oracle osalenud arvutifirma BCS tegevdirektori Ants Silla ütlusel on suurte ja esimeste projektide pakkuja risk suur, kuna tellija ei oska oma soove täpselt määratleda ja valik tehakse lõpuks üsna emotsionaalsel pinnal. «Eesti Posti hanke pärast võistlesid suured Lääne firmad, kellele projekti tasuvus pole esmatähtis, tähtsam on turu hõivamine,» lisas Sild.
    Toomas Londi sõnul ei tee IBM midagi naeratuse eest. «Meie rahakotti arvestades on leping kallis, kuid hetkel ei ole Eesti Postil võimalik sõlmida enam soodsamat lepingut, kuna rahastamise pool on IBMi käes,» selgitas ta.
    IBMi Eesti esinduse juhataja Ants Urvaku sõnul ei ole IBMi puhul tegemist mingil juhul turu ostmisega. Püüdsime olla maksimaalselt konkurentsivõimelised hinna ja kvaliteedi suhte osas, lausus ta.
    Risk jääda nulli või sattuda miinustesse on Urvaku ütlusel selle projekti korral täiesti võimalik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Apple’i suurtarnija hoiatas positiivse neljanda kvartali eest
Rahvusvaheline Taiwani elektroonikaettevõte Foxconn, kes on ka Apple’i suurtarnija, andis positiivse neljanda kvartali hoiatuse, mis annab hoogu ootustele, et ka Apple’i enda tulemused üllatavad.
Rahvusvaheline Taiwani elektroonikaettevõte Foxconn, kes on ka Apple’i suurtarnija, andis positiivse neljanda kvartali hoiatuse, mis annab hoogu ootustele, et ka Apple’i enda tulemused üllatavad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: kaupluste ja hotellide tervis ning seis turgudel
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.