27. august 1996
Jaga lugu:

Eetikast

Möödunud reedel ilmus Äripäevas artikkel farmaatsiatehase tungimisest Vene turule. Samal päeval algas väärtpaberibörsil hoogne kauplemine farmaatsiatehase aktsiatega, mille hind tõusis mõne tunni jooksul kolmekümne viielt kroonilt neljakümne neljale kroonile. Ilmunud artikli mõju börsile oli ilmne. Ka mitmed väärtpaberivahendajad on kinnitanud, et mõni ajalehe artikkel mõjutab investorite käitumist isegi tugevamini kui ametlikud arvandmed.

Eesti ajakirjanduse ja eriti majanduspressi vastutus on nüüd märksa suurem ja selgemini nähtav. Paratamatult kerkib üles küsimus, kas majandusajakirjanikud ei kasuta olukorda ära oma isikliku rahakoti täitmiseks. Näiteks eeltoodud farmaatsiatehase näite puhul oleks mõni Äripäeva ajakirjanik võinud laenata sõpradelt-tuttavatelt paarkümmend tuhat krooni ja teenida ühe käeliigutusega endale mitme kuu palga, kuna ta valdas informatsiooni päeva võrra varem kui investorite enamus.

Veelgi enam. Ajakirjanikel võib ju tekkida ahvatlus otseselt mõjutada väärpaberiturgu näiteks artiklite ajastamise, faktide mahavaikimise või ühekülgse informatsiooni võimendamise abil. Eestis puuduvad praegu normid ja seadused, mis pressi ja ajakirjaniku tegevust sellisel puhul kammitseksid.

Äripäeva toimetus on enda jaoks sõnastanud kaks raudset seisukohta. Esiteks on majandusinfoga manipuleerimine (s.o tegutsemine kellegi huvides) eetiliselt täiesti vastuvõetamatu ning teiseks on lubamatu ka n-ö varemteadmise ärakasutamine isikliku kasu saamiseks. Lisaks on kõik Äripäeva töötajad kohustatud deklareerima tööandjale oma osalemise ettevõtluses. Viimane välistab näiteks selle, et Hansapanga aktsionärist reporterile tehtaks ülesandeks kirjutada Hansapanga aktsiakurssi mõjutada võiv artikkel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum