Raadiohitid: ülehinnatud USA turg ja kinnisvaradebatt

Saates “Investor Toomase tund” hekseldati läbi USA aktsiaturu suhteline kallidus ning selgus, et väärtuskordajate vaates on sealne turg kolmandiku jagu ülehinnatud.

Rahandusdoktorid ja pikaaegse kogemusega investorid Kristjan Liivamägi ja Tarvo Vaarmets selgitasid, milliseid suhtarve ja näitajaid peaksid investorid vaatama, et hinnata ettevõtte tervist ja selle suhtelist kallidust. Lisaks avaldasid nad, kuidas peaks vaatama ettevõtte bilanssi ja aruannet võlakirjainvestor, kes plaanib märkida ettevõtte võlakirju.

Saadet juhtis Jaan Martin Raik.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla ja kinnisvarakoolitaja Tõnu Toomparki tulisest arutelust tuleb välja, et kui Tallinnas katab palgatõus korterite kiire hinnatõusu ära, siis mujal Eestis on viimase viie aastaga keskmise palga ostujõud korteriturul vähenenud.

“Alates 2015. aastast on elamispindade hinnad Tallinnas kahekordistunud. Ja mis te arvate, kui palju on kasvanud keskmine palk? No umbes kaks korda,” sõnastas Toompark. Lenno Uusküla on sotsiaalmeedia postituses toonud aga välja, et viimase viie aastaga on elamispindade kättesaadavus vähenenud. “See on aga Eesti keskmise kinnisvarahinna ja keskmise palga suhe,” märkis Uusküla Äripäeva raadio arutelus.

“2022. aastal olid hinnad tipus ja ostujõud selleks hetkeks oli tõepoolest radikaalselt vähenenud, aga alates 2022. aastast ronime kättesaadavusega paremuse suunas,” sõnastas Toompark.

Vestlust juhtis Lauri Leet.

LHV Groupi juht Mihkel Torim tõdes, et ettevõtte kasum on surve all, kuna intressitulud on vähenenud ja kulud püsivad suured. Ta usub aga, et olukord paraneb juba järgmisel aastal. “Aktsionäridel tuleb lihtsalt varuda kannatust – kasum taastub,“ ütles Torim.

Kolmandas kvartalis teenis LHV Group 72,7 miljonit eurot tulu, mida on 13% vähem kui aasta varem. Analüütikud ootasid 77,1 miljonit. Netointressitulu jäi 55,5 miljoni euro juurde, jäädes ootustele alla ja kahanedes aastaga 18%.

Äripäeva raadiohommikus rääkis Torim, et panga intressitulud on jõudmas tasakaalu. Ta märkis, et kuigi netointressimarginaal vähenes kolmandas kvartalis, peaks see edaspidi püsima stabiilne. “Kui see intressitsükkel nüüd stabiliseerub, mida see ka praegu teeb, siis tuleb näha seda metsa puude taga – siit edasi võiks olukord stabiliseeruda,” rääkis ta.

Küsis Meelis Mandel.

Juba paar aastat leiab paljulubavaid start-up’e Skandinaaviast, mitte idufirmadega kuulsaks saanud Eestist, tõdes risikikapitalifondi eestvedaja Kärt Siilats.

“Founder Societyl, Eesti asutajate seltsil on päris hirmutav graafik eelmise aasta kohta, mis näitab start-up’ide sündi ja surma aastate lõikes – ja see nägi eelmisel aastal ikka väga kole välja,” ütles Siilats, kelle fond Superangel jahib värskeid tegijaid, kuid ei leia neid. “See ja eelmine aasta on ikka olnud päris rasked.”

Rootsi on jällegi edukam uute, näiteks AI-lahenduste leidmisel. Läinud on nii hästi, et Stockholm on uus AI-pealinn. Oma tugevuse on leidnud ka Soome, kuid Eestis pole midagi sarnast veel suudetud luua.

Saate tegi Marge Ugezene.

Tallinna vanalinnas tegutsev legendaarne pannkoogikohvik on ehe näide sellest, kuidas traditsioonide hoidmine ja innovatsiooniga mitte kaasaminek võivad olla edu võti. “Peamine põhjus, miks Kompressor on saanud legendaarseks, on traditsioonid – portsjonid, maitsed ja atmosfäär on jäänud samaks,” ütles kohviku omaniku poeg Ott-Aleksander Komarov.

Kohvik ei ole kunagi investeerinud turundusse, kuid järjekorrad uksest välja räägivad enda eest. “See on vana kooli turundus – sõbralt sõbrale,” lisas Komarov. Ta tunnistas, et tema isa on pigem konservatiivne. “Ta ei soovi laienemisega kaasnevaid probleeme, kuigi järjekorrad on pikad,” ütles omaniku poeg. Tema ise noorema põlvkonna esindajana näeb aga potentsiaali: “Kui mina peaksin üle võtma, ehitaksin teise, kolmanda ja neljanda korruse – identse, et säilitada traditsioone, aga võimaldada rohkematele külalistele ligipääs.”

Saadet juhtis Jana Palm.