Randma ei soostunud nimetama, mida riigikontrolli materjalid täpselt sisaldavad. «Minu silmis on loogiline, kui uurimise staadiumis ajakirjandusele asjadest ülevaadet ei anta,» lausus ta.

Randma oli nõus aga ütlema, et politseile antavates riigikontrolli materjalides sisaldub ka Tallinnas Lootsi tänav 11 asuva hoone üleminek erakätesse. Peakontrolöri sõnul on riigikontrollil võimalik selle seiga puhul fikseerida ametiisikute tahtlik tegevus riigiettevõttele kahju tekitamisel.

Tallinna Sadama haldusnõukogu otsusega 14. jaanuaril 1994 kanti ülalnimetatud hoone maha, enne seda oli ettevõtte tegevjuhtkond sõlminud aga lepingu ASiga Estrans Service, et organiseerida ühiselt hoone ehitustööd.

«On küllalt selge, et seda hoonet ei lammutatud, ehkki Tallinna Sadama juhtkond koostas selle kohta likvideerimisakti,» lausus Randma. Estrans Service'i avalduse alusel kanti hoone hooneregistrisse firma omandina ja müüdi seejärel teiste heausksete juriidiliste isikute kaasomandisse.

Maja jääkväärtus oli 144 000 kr, turuväärtus aga tema asukohta arvestades Randma sõnul miljoneid kroone. «Tallinna Sadama bilansiline kahju on selle kõrval tühine,» sõnas peakontrolör.

Hoone võõrandamisel ei järgitud Randma sõnul valitsuse määrust võõrandamise korra kohta. «Hoone on võõrandatud ebaseaduslikult,» kinnitas ta. «Tekib vaid küsimus, kes on rohkem süüdi, kas Tallinna Sadama haldusnõukogu või peadirektor,» ütles Randma. «Haldusnõukogu pidanuks läbi vaatama, kas hoonet on otstarbekas maha kanda või mitte.»

Tallinna Sadama haldusnõukogu esimees oli 1994. aastal rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant, riigiettevõtte peadirektor oli Peeter Palu.

Randma sõnul tuleb oodata, millise otsuse langetavad Tallinna Sadama revisjoni küsimuses uurimisorganid. «Seisukoha võtmine võtab aega ja on juba ette teada, et siin on väga tugev vastutegevus,» lausus Randma.

«Selle hoone võõrandamise käigus müüs Tallinna Sadam Estrans Service'ile tagasi riigiettevõtte valduses olnud 240 firma aktsiat ehk 40 protsenti Estrans Service'i aktsiakapitalist, ehkki seda oleks pidanud tegema erastamisagentuuriga kooskõlas ja tema määratud hinnaga,» rääkis Randma.

Estrans Service'i aktsiate ostjateks olid riigikontrolli peakontrolöri sõnul mitukümmend eraisikut, seal hulgas ka Tallinna Sadama ning teede- ja sideministeeriumi töötajad. Ühe Estrans Service'i tuhandekroonise aktsia omanik on ka peaminister Tiit Vähi.

Riigikontroll uuris üle poole aasta kestnud revisjoni käigus põhiliselt Tallinna Sadama eelmise peadirektori Peeter Palu ajal toimunud tehinguid ettevõtte varaga, rendilepinguid ja muud taolist.