Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hoiupanga aktsiaemissiooni otsus lükkus edasi
Hoiupanga järelevalvenõukogu otsus tulenes juriidilisest nüansist, mille kohaselt pärast 29. juulit ei ole aktsionäride üldkoosoleku otsus volituste delegeerimisest ettevõtte nõukogule enam juriidiliselt korrektne. Hoiupanga aktsionärid otsustasid juba aprillis aktsiakapitali suurendada 22 miljoni krooni võrra ja augustis veel kümne miljoni krooni võrra.
Hoiupangal tekkis aktsiakapitali täiendava laiendamise vajadus seoses hiljuti toimunud Tööstuspanga liitumisega, sest panga bilansimaht kasvas kiiremini kui Hoiupanga omakapital. Hoiupanga aktsiakapital on praegu 133 miljonit krooni, omakapital 185,4 miljonit krooni.
Kui uued aktsiad emiteeritakse turuhinnale lähedase hinnaga, võib Hoiupanga omakapital tõusta umbes saja miljoni krooni võrra.
Hoiupank emiteerib oktoobris aktsiakapitali laiendamise käigus täiendavaid aktsiaid. Kõigil praegustel aktsionäridel on aktsiate eelisostuõigus proportsionaalselt neile kuuluvate aktsiatega.
Hoiupanga suurima aktsionäri -- Hansapanga -- juhatuse esimees ja Hoiupanga järelevalvenõukogu liige Jüri Mõis rääkis, et Hansapanga juhatus hakkab võimalikku aktsiate juurdeostmist arutama pärast seda, kui uus emissioon on välja kuulutatud.
Mõis lausus, et Hansapanga juhatuse liikmetel on aktsiakapitali laiendamisega kaasaminekuks või mitteminekuks sarnane seisukoht, kuid ta ei soovi seda veel välja öelda.
Mõis lisas, et Eestis on tekkinud millegipärast arusaam, et Hansapanga osaluse suurenemine Hoiupangas oleks ebasoovitav. Selline arusaam on tema sõnul võimalik mõjutegur aktsiakapitali laiendamisega kaasaminekul.
Eesti Panga president Vahur Kraft on varem öelnud, et kuigi keskpanga osaluse suurendamine kommertspankades Eesti Panga pikaajalise poliitikaga kokku ei sobi, tuleb Hoiupanga aktsiakapitali laiendamisega mõne lühemaajalise eesmärgi nimel ehk kaasa minna. Eesti Pank pole lõplikku otsust Hoiupanga aktsiaemissiooniga kaasaminekuks veel langetanud.
Kolmas Hoiupanga suuraktsionär on Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD). Viimase kohta on analüütikud avaldanud arvamust, et EBRD kõrvalejäämine aktsiakapitali laiendamisest on EBRD strateegiat arvestades tõenäoline. See tähendaks ka EBRD osaluse vähenemist Hoiupangas.