Korterite rentimisel on rendilevõtjale riskiks tehing, mille puhul ei kontrollita rendileandja omandiõigust. On juhuseid, kus rentnik võtab investeeringud enda kanda, kuid rendileandjaks osutub hoopis õigusjärgse omaniku majas elav üürnik, kellel puudub korteri edasiüürimise õigus. Hiljem pole võimalik korteri tegelikult omanikult tehtud kulutuste ja väljakolimise eest hüvitust nõuda. Äripindade puhul on sõlmitud rendi- ja müügilepinguid varaga, mida juriidiliselt ei eksisteeri. Hoone ebaseaduslikkus võib ilmneda alles momendil, kui tekib vaidlus maaomaniku või kohaliku omavalitsusega. Notariaaalselt tõestatud ostu-müügitehingu korral tuleb see kiiresti ilmsiks, sest notar ei vormista kunagi tehingut ilma müüja omanikuõigustes veendumata. Igas renditehingus on teisigi olulisi momente, nagu rendilepingu sõlmimine, täitmine ja lõpetamine, kuid need vajavad spetsiifilist lähenemist. Rentijad ja rentnikud ei tohiks võtta ülemääraseid riske, mida saab põhjaliku eeltöö ja kontrollimisega vältida.