Võidujooks päevaleheturul

Sügise saabudes on nii Eesti Päevaleht kui Sõnumileht muutunud kõhukamaks mitmete värviliste lisaväljaannete ja erilehekülgede arvel. Värvidest pakatavate ajalehtede välisilme ei anna vähemalt põhjust arvata, et omanikud loobuvad lähiajal ajaleheturul kaasa löömast.

Niikaua, kui Põhja-Eestis võistlevate päevalehtede väljaandjad on võimelised leidma ajalehe üleval hoidmiseks investeeringuid, ei kao turult kumbki leht, teavad nii Sõnumilehe kui Eesti Päevalehe omanikud.

«Ajalehed balansseerivad majanduslikus mõttes üsna sarnastel ääremaadel,» lausub Sõnumilehe aktsionäri, Telemedia Eesti ASi tegevdirektor Avo Anton.

Sõnumilehe juhatuse esimees ja ajaleheprojekti eestvedaja Rein Kaarepere nendib rõõmsalt, et lehega kaasas käinud arvamus, et projekt kustub sama kiiresti, kui ta sündis, on tänaseks kummutatud. Investeeringud Sõnumilehe käigushoidmiseks on Kaarepere sõnul garanteeritud kuni järgmise aasta lõpuni.

«Mis ei tähenda, et rohkemaks meil jõudu ei jätku,» kiirustab Kaarepere lisama. Tema kinnitusel nähti eelarves Sõnumilehe kahjumiks miljon krooni aastas. Tegelik kahjum on aasta lõpuks alla miljoni, märgib Kaarepere rahulolevalt.

Avo Anton räägib, et Sõnumilehe aktsionärid pole viimasel ajal täiendavate investeeringute tegemise üle aru pidanud. Ta on veendunud aga, et vajadusel on aktsionärid võimelised leidma «mõistuse piires» lisainvesteeringuid, et lehte jalul hoida.

«Mingi tuluallikana ma seda äri ei näe ning loomulikult kanname hoolt, et Telemedia Eesti projektis osalemisega ei kaotaks,» lausub Anton. Ta lisab samas, et talle meeldib, kui turul on rohkem ajalehti.

Sellest, et Põhja-Eestis oleks rohkem kui üks päevaleht ja Sõnumilehel hing sees püsiks, on huvitatud ka Sõnumilehe aktsionäride ringi kuuluv Postimees.

Viimati pistsid kaks Põhja-Eesti suuremat päevalehte rinda, konkureerides Pühapäevalehe kaubamärgi eest.

Margus Metsa sõnul sai Pühapäevalehe kaubamärgi müümisel otsustavaks ajalooline kokkukuuluvus Eesti Päevalehega. Pühapäevalehe töötajatest läksid Eesti Päevalehte vaid üksikud.

Kaarepere mõtles algul, et kui Eesti Päevaleht sai Pühapäevalehe kaubamärgi, siis peab Sõnumileht saama töötajad ja vara, räägib üks Pühapäevalehes töötanud ajakirjanik. Kaarepere enda kinnitusel polnud Sõnumilehel mõtet osta Pühapäevalehe vara. Pühapäevalehes töötanud ajakirjanikest andsid Sõnumilehele käe aga neli, neist Toomas H. Liiv ja Marek Dreving kui vabakutselised.

Kaarepere märgib, et uued töötajad osalevad Sõnumilehe nädalalõpulehe väljaarendamisel, mis muutub värvilisemaks ja mahukamaks.

Pühapäevaleht hakkab Eesti Päevalehe kõrval ilmuma endise graafiku kohaselt iseseisva lehena, kinnitab Eesti Päevalehe peadirektor Hando Sinisalu. Sellest lähtuvalt suureneb ka Pühapäevalehe tiraazh umbes 40 000 eksemplarini.

Eesti Päevalehe nädalalõpulisa Magasin, mis asendas seni Pühapäevalehte, võtab nüüd värvilise telekava kuju.

Seda, et reklaamiandjale ja lehetellijale on korraliku telekavaga päevaleht südamelähedasem, adusid ka Sõnumilehe omanikud. Eelmisel nädalal nägi ilmavalgust Postimehe ja Sõnumilehe koostööna sündinud teleleht Tele+Raadio, mille tiraazh ulatub 90 000ni.

Rein Kaarepere nimetab telekava uhkusega «täiesti uueks tooteks reklaamiturul», mis peibutab reklaamiandjat nii Sõnumilehe kui Postimehe sihtrühmaga.

Kaarepere sõnul toimuvad Sõnumilehes praegu suured muutused. Oktoobris lahkub ajalehe peatoimetaja kohalt Ainar Ruussaar, kes läheb tagasi uudisteagentuuri BNS. Peatoimetaja lahkumist kommenteerib Kaarepere napisõnaliselt: «See oli üsna ootamatu, meil on sellest väga kahju.»

Sõnumilehe peatoimetaja kohta on pakutud teiste hulgas ka ASi Meediakorp meediadirektorile Priit Hõbemägile, kes pakkumisest ära ütles.

Kaarepere sõnul on uus peatoimetaja tänaseks peaaegu olemas, tema nime ei soovi ta aga avaldada enne, kui nimetatud isikuga on tööleping sõlmitud.

Sõnumilehes käimas olevad muutused puudutavad Kaarepere ütlusel nii ajalehe kaadrit kui lehe väljanägemist. Kui palju kavatsevad omanikud investeerida muutustesse, ei soovi Kaarepere öelda.

«Investeeringud on garanteeritud järgmise aasta lõpuni, praegu pole investeeringute suurusjärk kuigi suur,» annab ta põikleva vastuse.

Uue tellimiskampaaniaga seotud muutused on puudutanud ka Eesti Päevalehte. Käesoleval aastal lõpevad viimased Eesti Päevalehe niinimetatud sundtellimused, millest osa loodab endale saada Sõnumileht.

«Inimestel on tekkinud harjumus tellida Eesti Päevalehte,» on Hando Sinisalu siiski tellijate truudusele kindel. Ta peab võimatuks, et aastavahetusel möödub Sõnumileht tellijate arvult Eesti Päevalehest.

Lisainvesteeringuid vajab ka Eesti Päevaleht. Ajalehe aktsionäride ring laienes sügisel väliseesti ärimehe Jaan Manitski arvel, kes paigutas Eesti Päevalehte ligi kolm miljonit krooni.

«Peamiselt pakub mulle huvi lehe hea käekäik,» kinnitas Manitski pärast Eesti Päevalehe osanikuks saamist. Ta liigitas enda poolt ajalehte paigutatud summa pika-ajaliste investeeringute hulka.

Küünikud kipuvad arvama, et Põhja-Eesti päevalehtedesse investeerimine on kujunenud ärimeeste omamoodi hobiks, mis ei too neile küll eriti sisse, aga rikastab see-eest ajakirjandusturu muidu ühetooniliseks kippuvat pilti.

Eesti Päevalehe aktsionäride osaluse suurust ajalehes omanikud ei avalikusta. Mitmete ajalehtede liitumise tulemusel tekkinud väljaande kirjus omanikeringis osaluse jaotumise jälile on püütud jõuda peaaegu aasta ja selle taha on jäänud ka lehte välja andva aktsiaseltsi kandmine äriregistrisse.

Hando Sinisalu kinnitab, et kellelegi päevalehe omanikest ei kuulu aktsiate kontrollpakki. Eesti Päevalehe aktsionärideks on tema sõnul oma firmade kaudu kindlasti Jaan Manitski, Agu Kivimägi, Marek Strandberg, Hans H. Luik, Andres Bergmann ja Robert Lepikson. Soome firma Sanomat Oy osaluse kohta ei oska Sinisalu midagi kindlat öelda. «Ma ei ole ühtegi nende esindajat näinud,» märgib ta mõtlikult.

Robert Lepikson saab küsimuse peale Eesti Päevalehe aktsionäride kohta pisut pahaseks ega pea osaluste avaldamist oluliseks. «Minu osalus on tõenäoliselt alles,» lisab ta.

Hando Sinisalu kinnitusel avalikustavad Eesti Päevalehe omanikud aktsiate jaotumise veel sellel kuul ja selleks ajaks kantakse ka Eesti Päevalehte välja andev firma äriregistrisse.

Reklaamifirma Vatson & Vatson juht Rain Teimann ütleb, et reklaamituru seisukohast on turul rohkem selliseid tooteid, mille sihtrühm kattub Eesti Päevalehe lugejaskonnaga. «Samas istub Sõnumileht nii kindlalt oma nishis, et kui see leht peaks ilmumise lõpetama, siis tekib kohe samasugune asemele,» väidab Teimann.