Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sadamad valmistuvad jääajaks

    Eesti kaks vananevat jäämurdjat Tarmo ja Karu suudavad talvel jäävabana hoida vaid Tallinna sadamaid

    Esimesena teatas Venemaa jäälõhkujaga «Kapten Moskin» sõlmitavast eellepingust Pärnu sadam. Tegemist on juba möödunud aasta talvel praktiseeritud jõgi-meri tüüpi laevaga, mis mahub tänu oma madalale süvisele Pärnu sadamasse sisse.
    Pärnu sadama asedirektori Riho Printsi väitel kulub jäälõhkuja rendiks ligikaudu 5 miljonit krooni. Prints leiab, et kogu summat ise kinni maksta on mõttetu. «Miks Põhja-Eesti eksportöörid peavad olema paremas olukorras, et neil on riigi poolt kaks jäälõhkujat (Karu ja Tarmo -- toim. märkus),» lausub Prints. Ta lisab, et esialgu on Pärnu sadamale lubatud kompenseerida jäälõhkuja kulutusi kuni 2 miljoni krooni ulatuses.
    Paldiski Põhja Sadamate ASi direktor Heldur Suun seevastu riigi abile ei looda. Eelmisel nädalal alustas sadam läbirääkimisi jäälõhkuja tüüpi puksiiri kasutamiseks talvel. Loodetakse sõlmida vastastikku soodne leping, kuna sadam pakub puksiirile sadama lahti hoidmise eest talvituspaika.
    Kunda sadama direktor Aadu Nurmsalu leiab, et jäälõhkuja rentimine Soomest või Venemaalt on sadamale rahaliselt üle jõu käiv ettevõtmine.
    Loodetakse, et sadamal võimaldatakse kasutada Tallinnas sadamaid lahti hoidvaid Tarmot ja Karu. Nurmsalu sõnul teeb aga ärevaks, et mingit organiseerimistööd riigi poolt veel ei tehta. Kui riigilt abi ei saa, tuleb meil Kunda tehase korstnad kinni keerata, leiab Nurmsalu.
    Tallinna sadamast teatati, et neil on Muuga sadama bilanssi kuuluv jäälõhkuja Karu ja ülejäänu on juba veeteedeameti mure.
    Peale RE-le Tallinna Sadam kuuluva Karu on Eestil ka veeteedeametile kuuluv jäälõhkuja Tarmo.
    1993. aastal tegi tollane veeteedeameti peadirektor Tarmo Ojamets julge sammu ja leppis omal initsiatiivil soomlastega kokku jäämurdja Tarmo liisimises.
    Eestis tekitas taoline samm suurt suminat, kuna jäämurdja eest tuli põhjanaabritele kümne aasta jooksul tasuda iga aasta 4,8 miljonit Soome marka. Kriitika oli seda suurem, et viimase viie aasta jooksul ei olnud Eestis sadamate jäätumisega probleeme olnud. «1993/1994. aasta talvel sai Tarmo siiski kuu aega töötada ja see päästis peadirektori naha,» meenutab veeteedeameti meresõiduohutuse talituse juhataja Vello Muru. «Järgmine aasta oli aga jälle kehv talv ning väga kõrgel tasemel hakati uuesti arutama, milleks on ikkagi Eestile vaja nii kallist jäämurdjat.»
    Tänavu aasta alguses selgus ootamatult, et Eestile on Tarmost ja Karust siiski vähe. Jäätusid peaaegu kõik Eesti rannikul olevad sadamad. Kaks nimetatud jäälõhkujat suutsid lahti hoida vaid Tallinna sadamad ja sinnagi tuli lõpuks lisaabi rentida Kanada laeva Canmar Miscaro näol.
    ASi Kunda Nordic Tsement ähvardas möödunud talvel seiskumine, kuna eksport oli takistatud, kohalikul ehitusturul on aga talvel tegevus soikunud.
    Ka tänavuse aasta kohta lubab Kunda sadama direktor Aadu Nurmsalu, et ilma riigi abita jääb raskete jääolude korral tehas seisma.
    Möödunud aasta veebruari alguses tuli pärast jäämurdja Karu lahkumist Tallinnasse navigatsioon katkestada ka Pärnu sadamas. Pärnumaa eksportööride liit tegi seepeale avalduse, et sadama sulgemisega kaasnev äritegevuse soikumine tähendab riigile saamata jäävate maksude tõttu mitu miljonit krooni kahju.
    Arvati, et raskeima hoobi annab sadama sulgemine Tootsi turbatööstusele, kuna briketi peamised väljaveokuud on just oktoobrist kuni maini.
    Tootsi turbatööstuse peadirektori Kai Mäelehe sõnul nende eksport siiski ei katkenud. 40 kilomeetri kaugusel asuva Pärnu sadama asemel tuli briketti hakata vedama 140 kilomeetri kaugusel asuvasse Tallinna sadamasse. Sel viisil saadeti Tallinnast teele kaheksa 3000--4000 tonni kaaluvat laevatäit briketti. Iga tonn läks aga 75--80 krooni kallimaks kui tavaliselt.
    Mäelehe sõnade kohaselt elas Tootsi-taoline suurettevõte transpordi ümberkorraldamisest tingitud lisakulutused üle. Kuid talumees, kes veab puitu, ei suuda kuidagi kanda neid kulutusi, leidis Mäeleht.
    Nüüd on Pärnu sadamas uus turbakai, mille käigushoidmiseks talveperioodil on riik lubanud ka eelpoolmainitud 2 miljonit krooni.
    Sadamate jäätumise all ei kannatanud ainult oma toodangut eksportivad Eesti ettevõtted. Kaotusi tuli Eestil kanda ka võitluses lätlastega transiitveoste eest. Uudisteagentuurid kirjutasid raskest talvest kasu lõikvatest Läti sadamatest. Jäävangi sattunud Soome lahe sadamate asemel suundusid kaubalaevad Lätti.
    Pärnu Sadama direktori Peeter Volkovi väitel on veeteede lahti hoidmine riigi ülesanne.
    «Ainult kohustusest kahjuks sadamaid lahti ei hoia,» tõdeb talvise jäästaabi ülem Vello Muru paratamatust. Tema sõnul jääb Eestile kahest vananenud (Tarmol on vanust 32, Karul 40 aastat) jäämurdjast väheks, kuid enamaks puudub Eestil raha (Soome kaks 1990. aastal ehitatud jäämurdjat maksid kokku 390 miljonit Soome marka).
    Rasketes oludes eelistatakse Muru kinnitusel reisilaevu teenindavat Tallinna sadamat. Teised sadamad peavad Muru ütlusel arvestama, et Eesti geograafilise asendi tõttu on sadamate talvine jäätumine normaalne nähtus. Sellest lähtuvalt tuleb sadamatel sõlmida ka kaubalepingud. Käive peab aktiivne olema siis, kui sadam on lahti.
    Muru väitel näitavad ilmastiku uuringud, et eelmisele normaalsele talvele võib järgneda kümme aastat järjest normaalseid ja karme talve.
    Karmide ilmastikuolude juures suudavad Eesti kaks jäälõhkujat hoida lahti aga ainult Tallinna Sadama, hoiatab Muru möödunud talve kogemuse kordumise eest.
  • Hetkel kuum
Era- ja riskikapitali ühenduse juht: investeeringutest väljumisi napib, mure lahendamiseks pingutatakse
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Tehnoloogia troonide mäng: Microsofti uus AI-arvuti seab Maci surve alla
Microsoft esitleb uut AI-arvutit, millel on peal on ChatGPTd kasutav OpenAI arendatud Copilot+ ja mis osutab konkurentsi Apple'i Macile.
Microsoft esitleb uut AI-arvutit, millel on peal on ChatGPTd kasutav OpenAI arendatud Copilot+ ja mis osutab konkurentsi Apple'i Macile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Euroopa riigid saavad võimaluse Vene maagaasi import keelata
Alates eilsest saavad Euroopa riigid kehtestada Vene maagaasile embargo, lisaks peaks värske energiaturureformide pakett parandama vesiniku ja metaani turuletoomist.
Alates eilsest saavad Euroopa riigid kehtestada Vene maagaasile embargo, lisaks peaks värske energiaturureformide pakett parandama vesiniku ja metaani turuletoomist.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Krunt linna ääres – atraktiivne ainult kodu rajajale või ka investorile?
Linnalähedaste kruntide vastu tunnevad huvi peamiselt need, kel mõte krundile oma kodu rajada. Linnast väljas, kuid linna lähistel eelistatakse elada mitmel põhjusel. Selleks võivad olla nii praktilised kui emotsionaalsed põhjused, mis on mõjutatud elustiilist, isiklikest eelistustest ja majanduslikest võimalustest.
Linnalähedaste kruntide vastu tunnevad huvi peamiselt need, kel mõte krundile oma kodu rajada. Linnast väljas, kuid linna lähistel eelistatakse elada mitmel põhjusel. Selleks võivad olla nii praktilised kui emotsionaalsed põhjused, mis on mõjutatud elustiilist, isiklikest eelistustest ja majanduslikest võimalustest.
EKRE raha neelav salapärane reklaamifirma: kommenteerin, kui kõik on korras
EKRE laupäeval skandaali kukkunud, parteilt sadu tuhandeid eurosid saanud ettevõtte Media & Advertisingu eest räägib firma juhi asemel partei palgaline.
EKRE laupäeval skandaali kukkunud, parteilt sadu tuhandeid eurosid saanud ettevõtte Media & Advertisingu eest räägib firma juhi asemel partei palgaline.