Sadamad valmistuvad jääajaks

Esimesena teatas Venemaa jäälõhkujaga «Kapten Moskin» sõlmitavast eellepingust Pärnu sadam. Tegemist on juba möödunud aasta talvel praktiseeritud jõgi-meri tüüpi laevaga, mis mahub tänu oma madalale süvisele Pärnu sadamasse sisse.

Pärnu sadama asedirektori Riho Printsi väitel kulub jäälõhkuja rendiks ligikaudu 5 miljonit krooni. Prints leiab, et kogu summat ise kinni maksta on mõttetu. «Miks Põhja-Eesti eksportöörid peavad olema paremas olukorras, et neil on riigi poolt kaks jäälõhkujat (Karu ja Tarmo -- toim. märkus),» lausub Prints. Ta lisab, et esialgu on Pärnu sadamale lubatud kompenseerida jäälõhkuja kulutusi kuni 2 miljoni krooni ulatuses.

Paldiski Põhja Sadamate ASi direktor Heldur Suun seevastu riigi abile ei looda. Eelmisel nädalal alustas sadam läbirääkimisi jäälõhkuja tüüpi puksiiri kasutamiseks talvel. Loodetakse sõlmida vastastikku soodne leping, kuna sadam pakub puksiirile sadama lahti hoidmise eest talvituspaika.

Kunda sadama direktor Aadu Nurmsalu leiab, et jäälõhkuja rentimine Soomest või Venemaalt on sadamale rahaliselt üle jõu käiv ettevõtmine.

Loodetakse, et sadamal võimaldatakse kasutada Tallinnas sadamaid lahti hoidvaid Tarmot ja Karu. Nurmsalu sõnul teeb aga ärevaks, et mingit organiseerimistööd riigi poolt veel ei tehta. Kui riigilt abi ei saa, tuleb meil Kunda tehase korstnad kinni keerata, leiab Nurmsalu.

Tallinna sadamast teatati, et neil on Muuga sadama bilanssi kuuluv jäälõhkuja Karu ja ülejäänu on juba veeteedeameti mure.

Peale RE-le Tallinna Sadam kuuluva Karu on Eestil ka veeteedeametile kuuluv jäälõhkuja Tarmo.

1993. aastal tegi tollane veeteedeameti peadirektor Tarmo Ojamets julge sammu ja leppis omal initsiatiivil soomlastega kokku jäämurdja Tarmo liisimises.

Eestis tekitas taoline samm suurt suminat, kuna jäämurdja eest tuli põhjanaabritele kümne aasta jooksul tasuda iga aasta 4,8 miljonit Soome marka. Kriitika oli seda suurem, et viimase viie aasta jooksul ei olnud Eestis sadamate jäätumisega probleeme olnud. «1993/1994. aasta talvel sai Tarmo siiski kuu aega töötada ja see päästis peadirektori naha,» meenutab veeteedeameti meresõiduohutuse talituse juhataja Vello Muru. «Järgmine aasta oli aga jälle kehv talv ning väga kõrgel tasemel hakati uuesti arutama, milleks on ikkagi Eestile vaja nii kallist jäämurdjat.»

Tänavu aasta alguses selgus ootamatult, et Eestile on Tarmost ja Karust siiski vähe. Jäätusid peaaegu kõik Eesti rannikul olevad sadamad. Kaks nimetatud jäälõhkujat suutsid lahti hoida vaid Tallinna sadamad ja sinnagi tuli lõpuks lisaabi rentida Kanada laeva Canmar Miscaro näol.

ASi Kunda Nordic Tsement ähvardas möödunud talvel seiskumine, kuna eksport oli takistatud, kohalikul ehitusturul on aga talvel tegevus soikunud.

Ka tänavuse aasta kohta lubab Kunda sadama direktor Aadu Nurmsalu, et ilma riigi abita jääb raskete jääolude korral tehas seisma.

Möödunud aasta veebruari alguses tuli pärast jäämurdja Karu lahkumist Tallinnasse navigatsioon katkestada ka Pärnu sadamas. Pärnumaa eksportööride liit tegi seepeale avalduse, et sadama sulgemisega kaasnev äritegevuse soikumine tähendab riigile saamata jäävate maksude tõttu mitu miljonit krooni kahju.

Arvati, et raskeima hoobi annab sadama sulgemine Tootsi turbatööstusele, kuna briketi peamised väljaveokuud on just oktoobrist kuni maini.

Tootsi turbatööstuse peadirektori Kai Mäelehe sõnul nende eksport siiski ei katkenud. 40 kilomeetri kaugusel asuva Pärnu sadama asemel tuli briketti hakata vedama 140 kilomeetri kaugusel asuvasse Tallinna sadamasse. Sel viisil saadeti Tallinnast teele kaheksa 3000--4000 tonni kaaluvat laevatäit briketti. Iga tonn läks aga 75--80 krooni kallimaks kui tavaliselt.

Mäelehe sõnade kohaselt elas Tootsi-taoline suurettevõte transpordi ümberkorraldamisest tingitud lisakulutused üle. Kuid talumees, kes veab puitu, ei suuda kuidagi kanda neid kulutusi, leidis Mäeleht.

Nüüd on Pärnu sadamas uus turbakai, mille käigushoidmiseks talveperioodil on riik lubanud ka eelpoolmainitud 2 miljonit krooni.

Sadamate jäätumise all ei kannatanud ainult oma toodangut eksportivad Eesti ettevõtted. Kaotusi tuli Eestil kanda ka võitluses lätlastega transiitveoste eest. Uudisteagentuurid kirjutasid raskest talvest kasu lõikvatest Läti sadamatest. Jäävangi sattunud Soome lahe sadamate asemel suundusid kaubalaevad Lätti.

Pärnu Sadama direktori Peeter Volkovi väitel on veeteede lahti hoidmine riigi ülesanne.

«Ainult kohustusest kahjuks sadamaid lahti ei hoia,» tõdeb talvise jäästaabi ülem Vello Muru paratamatust. Tema sõnul jääb Eestile kahest vananenud (Tarmol on vanust 32, Karul 40 aastat) jäämurdjast väheks, kuid enamaks puudub Eestil raha (Soome kaks 1990. aastal ehitatud jäämurdjat maksid kokku 390 miljonit Soome marka).

Rasketes oludes eelistatakse Muru kinnitusel reisilaevu teenindavat Tallinna sadamat. Teised sadamad peavad Muru ütlusel arvestama, et Eesti geograafilise asendi tõttu on sadamate talvine jäätumine normaalne nähtus. Sellest lähtuvalt tuleb sadamatel sõlmida ka kaubalepingud. Käive peab aktiivne olema siis, kui sadam on lahti.

Muru väitel näitavad ilmastiku uuringud, et eelmisele normaalsele talvele võib järgneda kümme aastat järjest normaalseid ja karme talve.

Karmide ilmastikuolude juures suudavad Eesti kaks jäälõhkujat hoida lahti aga ainult Tallinna Sadama, hoiatab Muru möödunud talve kogemuse kordumise eest.