- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,21%6 276,38
- DOW 300,52%44 688,38
- Nasdaq −0,02%20 606,68
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 225−0,44%39 646,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,62
- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,21%6 276,38
- DOW 300,52%44 688,38
- Nasdaq −0,02%20 606,68
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 225−0,44%39 646,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,62
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õlletootja ehmatab tarbijat
Kui kuulsa õllesõbra Shvejki tähelepanekud on õiged, siis võib järgmisel aastal oodata praeguse valitsuse kukutamist, sest rahandusministeerium ja kohalikud õlletootjad valmistavad praegu ette õllehinna tõusu. Eesti õlletootjate liit ja rahandusministeerium koostavad pakendiaktsiisi seadust, mis peaks jõustuma järgmise aasta 1. jaanuaril.
Õlletootjate liidu välja pakutud seaduse projekti kohaselt tõuseks ühe pooleliitrise õllepurgi hind 10 krooni võrra. Kõrget aktsiisimäära põhjendab õlleliidu juht Madis Paddar maksumaksjate huvide eest seismisega, sest nende raha kulutatakse praegu mõttetult üle Eesti vedelevate õllepurkide koristamiseks.
Nii lolli põhjendust pole ammu kuulnud ja arvatavasti on raske leida kainelt mõtlevat inimest, kes seda usub. Kui õlletootjate eeskuju järgida, siis võib bensiini hinnatõusu põhjendada raskete liiklusõnnetuste või igapäevaseks saanud liiklusummikutega.
Selle asemel et ennast avalikkuse ees naerualuseks teha, võiksid kohalikud õlletootjad rääkida asjadest õigete nimedega. Tegelikult sirutab õlletootja käe õllejooja rahakoti, mitte maas vedeleva tühja õllepurgi poole.
Äripäeva arvates on õlleliidu pakendiaktsiisi seaduse projekt tegelikult kohalike õlletootjate kaitse seadus, sest äärmiselt kõrge aktsiisiga maksustatakse ainult tagastamatus pakendis või siis Eestis kasutusel olevate tootmisliinide jaoks sobimatus klaaspudelis olevad alkohoolsed joogid ja õlu. Seaduse eesmärk on tõsta importõlle hinda, mis omakorda võimaldab ka kohalikul tootjal hinda tõsta.
Õlletootjate liidu ettepaneku tingis tõenäoliselt kohaliku ja importõlle aktsiisimäärade ühtlustamine 1. detsembril. Mäletatavasti pidi ühtlustamine toimuma juba suvel, kuid siis õnnestus õlletootjatel valitsus ja riigikogu enda pilli järgi tantsima panna.
Õlletootjad on oma häid lobby-oskusi kasutanud juba ka rahandusministeeriumis, sest ministeeriumi eelnõu kohaselt hakkab kogu pakendiaktsiisi seadus kehtima 1. juulil 1998. Erand tehakse ainult alkoholile ja õllele, mille puhul hakkab seadus kehtima järgmise aasta alguses. Jääb arusaamatuks, miks peab alkoholi ja õlle pakendit maksustama poolteist aastat varem kui teisi pakendeid.
Kahjuks ei nõustu rahandusministeerium avalikustama enda pakutavaid aktsiisimäärasid.
Võib-olla on varjamise põhjuseks lähenevad kohalike omavalitsuste valimised. Pakendiaktsiisi seaduse osaline jõustumine järgmisel aastal näitab, et valitsus on riigieelarve projekti kommenteerides avalikkusele valetanud.
Teatavasti on valitsus enda väitel eelarve projekti koostades arvestanud ainult kütuseaktsiisi tõusu ja mootorsõidukimaksu kehtestamisega. Teade, et järgmisel aastal tõuseb ka õlle hind, mõjub valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade populaarsusele negatiivselt.
Äripäev loodab, et valitsusel ja riigikogul jätkub nii palju kainet mõistust, et seekord suudetakse seista vastu kohalike õlletootjate lobbyle. Kui aga tõesti otsustatakse kehtestada tagastamata pakendile aktsiisimaks, siis tuleb see kehtestada kõigile pakenditele üheaegselt ja aktsiisimäärad peaksid jääma mõnekümne sendi tasemele.
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele