Kaikamentaliteet

Ausalt öeldes hakkab juba närvidele käima Eesti ettevõtjate lõputu virisemine selle üle, kui halvasti neil läheb, kuidas neid keegi ei toeta ega armasta. See virin ei puuduta ainult suuri erastamisjärgsetes raskustes siplevaid riigiettevõtteid. Ka Eesti poodnikud ei väsi kurtmast oma kurba saatust.

Kuid raskused on igati ootuspärased ja väga sageli ka ära teenitud. Miks nii karmilt? Aga selleks, et kaupmehed ei ulatu kurvakstegevalt tihti arvestatava tasemeni ei pakutava kauba kvaliteedilt, sortimendilt ega ka teenindustasemelt. Ning mis seal salata. Olukord ei tundu minevat sugugi paremuse suunas. Väike eluline näide. Lähed suurde ehitusmaterjalide poodi Tallinnas Peterburi tee 71. Kõike, mida tahad, loomulikult pole, teenindus lonkab. Lähed siiski heas usus ostetud kaup kätte saada lattu. Laos virutab elu rusikaga. Umbkeelsed laomehed ei saa aru, milleks ennast liigutada. Sõim. Lõpuks lahkud küll ostetud kauba, aga ka veendumusega sellesse poodi mitte iialgi enam tagasi minna. Ja sama soovitusega teistele.