Bulgaarias uus jõuvahekord

Olles pettunud elatustaseme languses ning kartes kummitavat toidu- ja kütusepuudust, toetas bulgaaria rahvas selgelt opositsioonilise demokraatlike jõudude liidu kandidaati Petar Stojanovit, kes esialgsetel andmetel sai 43,65% häältest.

Sotsialist Ivan Mazarovit toetas 27,07% valijaist. 22,18% häältest kogus Bulgaaria äribloki liider George Ganchev. Et protestikandidaat Ganchev nii palju hääli sai, näitab, mis võib juhtuda riigis, kus inimesed on kaotanud poliitilise orientatsiooni, ütles üks välisdiplomaat. Valimiste esimese vooru lõplikud tulemused selguvad homme.

Eelmisel nädalal saabus Bulgaariasse jälle rahvusvahelise valuutafondi (IMF) delegatsioon, et jätkata läbirääkimisi 115 miljoni dollari suuruse laenu andmise üle, mida on kaks korda edasi lükatud, kuid mis on Bulgaariale välislaenude kustutamiseks eluliselt vajalik.

Kui keskpank püüab toetada kohalikku valuutat ning riik ostab sisse vajalikku kütust ja nisu, ei tõota saabuv Balkani talv Bulgaariale midagi head, sest keskpanga valuutavarud on aastaga vähenenud 1,5 mld dollarilt 500 mln dollarile.

Samal ajal kui teised Ida-Euroopa riigid püüdlevad tarmukalt Euroopa Liitu ja NATOsse, on Bulgaaria põikpäiselt takerdunud oma kommunistliku mineviku külge ja vaatab rohkem Moskva kui Brüsseli poole.

Selle aasta negatiivne majanduskasv ning 240protsendiline inflatsioon ei lisa samuti erilist lootust. Kõrged intressimäärad, mis kehtestati kokkuvarisenud pangasüsteemi päästmiseks, on suurendanud selle aasta jooksul sisevõla kahekordseks.

Poliitilise analüütiku sotsialist Miroslav Popovi arvates ei pruugi liberaalse turumajanduse pooldaja Petar Stojanovi võit riigi tingimata majanduskriisist välja viia. «Kui Stojanov saab presidendiks, suurendab see ebastabiilsust, mis omakorda viivitab reforme,» väitis ta.

Ehkki sotsialistist peaministri Zhan Videnovi valitsusel on parlamendis enamuse toetus, võib Stojanovi võit sotsialistlikku parteid veelgi enam killustada, mida niigi juba on lõhestanud ekspeaministri Andrei Lukanovi tapmine 2. oktoobril. Kuid enamik analüütikuid siiski arvab, et kuna ennetähtaegsed valimised eeldavad parlamendis umbusaldushääletust, siis vaevalt sotsialistid end ise võimult minema hääletavad. REUTER-ÄP