31. oktoober 1996
Jaga lugu:

Bolideni kohtuasja suunab tippadvokaat

Levin väitis, et kütuse salajane vedu kui sündmus, mille eest tolliamet Bolideni 3 miljoni krooniga trahvis, polegi aset leidnud.

Ta juhtis tähelepanu piiri ületamisel vormistatud raudteedokumentidele, millel on tolliinspektuuri tempel piiri ületamise ja kütuselasti tollikontrolli alla võtmise kohta. «Kogu kaup veeti ju Eestisse avalikult,» toonitas Simon S. Levin.

AS Boliden tõi tänavu 28. ja 29. mail Eestisse ligi 490 tonni bensiini A76, 515 tonni bensiini A92 ja 5410 tonni diislikütust. 30. mail esitati sihtjaamas eeldeklaratsioon ning 6. juunil lõppdeklaratsioon, kusjuures tasuti ka käibe- ja aktsiisimaks kokku enam kui 1 miljon krooni. Sellele vaatamata hoidis toll tekkinud kahtluste tõttu kütust oma järelevalve all.

Ligi kuu aega hiljem, 1. juulil vormistas toll protokolli väidetava haldusõigusrikkumise kohta ning 3. juulil kirjutas tolliameti peadirektor Rein Talvik alla otsusele, mille kohaselt Bolideni trahviti ja kogu kütus kui riiki salaja toodud kaup erikonfiskeeriti.

Tolliameti esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik kinnitas, et Bolideni kütuse eeldeklaratsioonidel oli võltsitud templijäljend, mis oligi erikonfiskeerimise otsuse üks alus.

«Sellist jäljendit ei olnud võimalik ametlikust tollipunktist saada,» põhjendas Leppik Bolideni kütuse kvalifitseerimist salakütusena. Tolliameti esindaja väitis samuti, et Boliden oli ilma tolli loata asunud imporditud kütust juba ka kasutama. Konfiskeerimisotsuse kohaselt oli Boliden väljastanud üle 65 tonni tollijärelevalve all olnud kütust.

Simon S. Levin juhtis kohtu tähelepanu tolli otsuses peituvatele vastuoludele. Näiteks viidati otsuses tolliseaduse sättele, mis puudutab hoopis alkoholi ja tubaka erikonfiskeerimist. Pealegi on otsuses fikseeritud, et konfiskeeriti kogu kütusekogus, mis Levini sõnul on vastuolus väidetega kütuse kasutamise kohta.

Suurim vastuoksus seisneb aga Levini meelest selles, et erikonfiskeerida saab ikkagi ainult salajasel viisil riiki toodud kaupa. Bolideni esindaja ei vaielnud vastu tolliameti kinnitustele, et eeldeklaratsioonile löödud templijäljendid olid võltsitud, kuid tema sõnul ei olnud Boliden juriidilise isikuna sellest teadlik.

Kohtu küsimusele, kas tolliamet on algatanud kriminaalasja oma töötaja suhtes, kes võltstemplit oli väidetavalt kasutanud, ei osanud Jüri Leppik vastata.

Kohus otsustas järgmisele kohtuistungile, mis toimub 5. detsembril, kutsuda tunnistusi andma nii Bolideni volitusel tegutsenud Peeter Kressi kui ka oma volitusi ületanud tollitöötaja Sergei Puusepa, kelle kaudu väidetavalt võltsitud templijäljend oli eeldeklaratsioonidele tekkinud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum