12. november 1996
Jaga lugu:

Põhjala ja Baltimaade edukas majandusareng

Läänemeremaadest kasvab rahvamajanduse kogutoodang (RKT) kõige kiiremini Poolas, kus see peaks tänavu suurenema viis protsenti ja tuleval aastal 5,5 protsenti. Sparbankeni prognoosi järgi on kogu Läänemere piirkonna RKT kasv tuleval aastal keskmiselt 2,7%, kusjuures pank tunnistab Vene majanduskonjunktuuri prognoosimise keerulisust.

Mis puutub Põhjamaadesse, siis ületab nende tuleva aasta majanduskasv ELi keskmise. Täiesti omaette klass on Norra, kellest on saanud Põhjala Shveits. Sealne RKT kasv küünib kahel aastal järjest viie protsendini. Hiljutisest raskest kriisist on edukalt toibunud Soome majandus. Soome hiljutine otsus pürgida esimeste seas loodavasse Euroopa valuutaliitu on tublisti suurendanud tema usaldusväärsust rahvusvahelistel finantsturgudel. Taanis on peamiseks kasvustiimuliks suurenenud sissetulekud, mis märgatavalt lisavad tarbimist. Ka Rootsi majandus on õigel teel, kuid probleemiks on jätkuvalt suur tööpuudus.

Sparbankeni uuringus öeldakse, et Göran Perssoni valitsus on Läänemere nõukogus haaranud enda kätte poliitilise initsiatiivi. Muuseas, läinud nädalal kritiseeris Soome Põhjala koostööminister Ole Norrbäck Perssoni sellepärast, et too püüab kogu Läänemere-poliitika juhtimist enda kätte haarata. Kuid eile peetud Põhjamaade nõukogu istungjärgul avaldas Soome peaminister Paavo Lipponen Rootsile tunnustust Põhjamaade Läänemere-poliitika koordineerimise eest.

Rootsi firmade investeerimine reformimajandusega riikidesse ei ole võrreldav poliitilise aktiivsusega. Sparbanken näeb märke, et Rootsi firmade positsioon Baltimaades lähiaastatel nõrgeneb, samal ajal kui Saksa firmade kaubavahetus Kesk-Euroopa riikidega kahekordistub.

Suurem osa Rootsi investeeringuid on suunatud Eestisse ja eriti riidetööstusesse, kus kasv on 3,5% sel ja järgmisel aastal ning suur osa toodangust läheb eksporti.

Sparbanken usub, et Läti suudab täita talle esitatud rahvusvahelise valuutafondi soovitused inflatsiooni, eelarvepuudujäägi ja riigivõla osas. Selle aasta inflatsioon peaks tulema 18% ja järgmisel aastal 12%.

Ka Leedus häirivad majanduskasvu pangakriisi tagajärjed. Maailmapank on laenuga toetanud Leedu pangasektori struktuuri muutmist ja energiasektorit, kus tekkisid suured probleemid siis, kui Venemaa tõstis energiakandjate hinna maailmaturuhinna tasemele. DI

Jaga lugu:
Hetkel kuum