Arvutigraafika kasutamise võimalustest

«Coreli 32bitine lipulaev,» kirjutavad bulvarilehed CorelDraw 6.0 kohta, «mille üksikute veel esinevate vigade parandamiseks peagi uus CD laiali saadeti -- nüüd peaks küll kõik korras olema». Loomulikult kõlab 32 bitti hästi, aga tegelikult on arvutigraafika koer hoopis teise kännu alla maetud. Ja kännu peal on kirjad PostScriptTM ja trükkimine, sest kaua sa ikka seda pilti ekraani peal imetled, vaja oleks ilu levitada.

Vanasti oli ilus aeg -- ühed teadsid trükkimisest ja teised palkasid neid enda heaks tööle. PC-maailmas on iga kasutaja kõva asjatundja ja omandatud oskused hiirepruukimise alal tekitavad peagi eksperdi tunde -- hulk inimesi ei saa ju sellegagi hakkama. Pealegi pole laialt levinud arusaama järgi paberil ilutegemine, erinevalt näiteks maja projekteerimisest, diplomit nõudev tegevus.

Tegelikult on trükkimine üsnagi praktiline tegevus, kus Coreli pruukija üllatuseks nii keemia kui füüsika oma osa mängivad. Soovimata siinkohal peensustesse laskuda, soovitaks mõnda ajalehe-ajakirja pilti luubiga vaadata ja mõelda, et kõik need pilti moodustavad pisikesed punktid tekkivad nii, et alumiiniumplaadi pind käiakse üle märja rulliga ja ainult trükkima mõeldud ning vett hülgavaks muudetud kohad jäävad kuivaks ning suvatsevad hiljem värvi külge võtta. Vaatlust võiks jätkata, tilgutades lauale paar tilka vett ja uurides nende kuju. Kui nüüd keegi tuleb väitma, et need veetilgad läbilõikes igati ristkülikukujulised on, nii et värv sinna vahele sattudes arvatavasti samuti kenad plokid moodustab, ja aru ei saa, miks ma kogu protsessi keeruliseks pean, on tegemist seninägemata fenomeniga ja väitjal on head väljavaated olukorda reprodutseerides rikkaks saada.

Et asjad enne loo lõppu põhjalikult keeruliseks ajada, siis vaadake veel juuresolevalt pildilt, milleks üldse mingit programmi kasutada maksab ja kuidas on hea tavatekste ja -pilte programmist teise viia.

Lühendid EPS, TIFF, RTF jne ei pruugi küll alguses suurt midagi tähendada, küll aga on siit hästi näha, et New Yorgi, Bostoni ja Philadelphia paremates majades on kombeks veidigi keerukam kujundus kokku seada küljendus- ehk layout-programmis, olles eelnevalt kõik komponendid valmistanud just nende tegemiseks sobivates programmides. Samuti võib siit pildist välja lugeda, et arvutigraafikas ei kasutata programmide vahel info liigutamiseks kunagi copy-paste'i ja drag-'n-drop'i.

Äärmiselt sagedasti esinev küsimus, kusjuures küsijal on minu Mac-vastuse peale kohe keelel veerand tundi juttu PC võrratutest megahertsidest. Tegelikult on märksa olulisem programmide omavaheline kokkusobivus ehk see, et nad joonisel toodud ühendusviisidega toime tulevad -- ja PC-maailmas juhtumisi selline töötegemist võimaldav infrastruktuur puudub või lonkab mõlemat jalga.

Kui hiireliigutamine selge, nõudke õpetust, mis alustaks lõpust ehk sellest, kuhu hiireliigutamine peab välja viima. Sinna juurde käiv füüsika ja keemia ei pea muidugi iga arvutikasutajani jõudma, aga ala üldine olemus võiks kasvavas konkurentsis püsimiseks kindlasti selge olla. Eestis on viimase aasta jooksul digitaalsest prepressist (ehk trükiettevalmistusest) mitu loengut peetud, mis vaatamata sellele, et nad on kippunud mõnda firmat reklaamima ja olnud suhteliselt piiratud huvilisteringile, on kindlasti tekitanud aluse teadmisele, et Save as failimenüüst ei ole kaugeltki töö lõpp, keerukam osa on alles ees.