21. november 1996
Jaga lugu:

Tenno hotelliprojekt venib

Eesti Watergate'i skandaaliga, kui Lennart Meri süüdistas 1990. aastate alguses Arnold Rüütlit koostöös USA luure keskagentuuriga, oli seotud ka Kalle Tenno. Praegu plaanib Tenno Eesti luksuslikuma hotelli rajamist Tallinna kesklinna.

Tenno on hotelli rajamisest aadressil Mündi 3 ja sellega külgnevates hoonetes rääkinud juba üle kahe aasta. Kui ta esialgu kavandas 5500 ruutmeetri suuruse üldpinnaga hoonesse lisaks väikesele hotellile rajada ka üürikorterid ja bürooruumid, siis tänaseks on plaanid muutunud. 1998. aastal peaks Tenno sõnul Raekoja platsi ääres valmima 70--75 toaga hotell. Korterite ja bürooruumide ehitamist vanalinna ei pea Tenno perspektiivseks, hotelliks on hoone aga tema sõnul justkui loodud. Hotelli ehitamiseks on AS Jegorow ja Pojad võtnud laenu Forekspangast, samuti Ühispangast 8,5 miljonit krooni hüpoteegiga tagatud laenu.

Hotelli ehituseks loodab Tenno saada laenu ka välispankadest. Kui suur taotletav laen on, Tenno öelda ei soovi. Viietärnihotellide ehitushindu üle maailma arvesse võttes nimetab ta ühe numbritoa tingmaksumuseks 140 000 USA dollarit (1,7 mln krooni). Samas lisab ta, et seda arvu ei saa üks-ühele sellele projektile üle kanda.

Seniste suurte hotelliprojektide Astlanda ja Sheratoni nurjumine Tennot ei heiduta. Tema sõnul pandi ebaõnnestunud projektidele alus ajal, kui NSVLiit lagunes ja huvi suurte hotellikettide tulekuks Eestisse oli veel väike. Praegu on hotelliturg piisavalt küps selleks, et ühe viietärnihotelli projektiga turule tulla, leiab Tenno.

Teiste Eesti hotellide juhid ei oska Tenno projekti kuidagi kommenteerida. Suurem osa neist peab seda ulmeprojektiks, mis iial ei teostu, teised lihtsalt läbimõtlematuks äriideeks. Konkurenti Tenno luksushotellis teised hotellipidajad endale ei näe.

ASi Eesti Hotellikool juhatuse esimehe Toomas Unduski sõnul on hotelli rajamine Raekoja platsi äärde väga atraktiivne idee, suurim probleem on aga raske ligipääsetavus sellele. «Klient, kes elab viietärnihotellis, ei ole nõus jala käima,» leiab Undusk, kes peab sellise hotelli käigushoidmist vanalinna südames raskeks. «Kui projekt on kaks aastat seisnud, tuleks järsku mõelda seda hoonet muul otstarbel kasutada,» lausub Undusk.

Eesti hotellide litsentseerimiseeskirjade järgi peab viietärnihotellil olema oma autoparkla. Kalle Tenno selles nõudmises probleemi ei näe. Suurem osa inimesi tuleb hotelli taksoga, astub sealt välja ja takso lahkub kohe, selgitab ta.

Suvel sõitis Tenno koos oma äripartneri, riigikogu väliskomisjoni esimehe Eino Tammega paari kuuga läbi 45 hotelli Euroopas. Kolasime pööningust keldrini läbi viietärnihotellid Londonis, Pariisis, Brüsselis ja Berliinis, et endale hotellimaailmas toimuvast täielikku pilti saada, räägib Tenno innustunult. Kõige sümpaatsema mulje jätsid Tennole Londoni hotellid.

Tenno sõnul on kõikjal Euroopas moodi minemas väikesed mugavad boutique-tüüpi hotellid. Praeguseks on Tenno valinud välja ka sisekujunduse oma hotelli jaoks. Täpsemalt ta sellest rääkida ei soovi, kuid kinnitab, et kujundaja ei ole pärit Eestist.

Tenno kinnitab, et kevadel algab hotelli ehitamine, mis läheb maksma kokku kuni 90 miljonit krooni. Hotelli esimese etapi valmimise peab tema sõnul tagama Ühispank. Suveks peab Tenno ütlusel selguma, millisesse rahvusvahelisse hotelliketti hakkab valmiv hotell kuuluma.

Hotelli esimesel korrusel peaksid hakkama paiknema restoran, baar ja konverentsisaalid, alates teisest korrusest ehitatakse välja erineva tasemega sviidid, räägib Tenno. Tema sõnul on hotelli juhtimiseks teinud ettepanekuid mitmed välismaised juhtimisfirmad, kuid lõplikku valikut pakkujate seas pole tehtud.

Restaureerimisfirma Restor juhatuse esimees Arsi Kook nimetab Tenno projekti üheks venima jäänud projektiks. Samas ei sea ta kahtluse alla hotelli ehitamise võimalikkust kinnistus. Kinnistu on väga raske, kuna pinda on palju ja vanalinnas Raekoja platsil on seda raske ekspluateerida, kommenteerib Kook. Ta leiab, et hoonele oleks kasulikum anda äriline segafunktsioon. Kinnistu seisukorda arvestades hindab ta ühe ruutmeetri renoveerimismaksumuseks 7000--12 000 krooni.

Kõne all olev kinnistu Mündi tänaval tagastati õigusjärgsele omanikule Tatjana Valdmaale ligi kolm aastat tagasi. Enne seda olid hoones rentnikeks olnud mitmed riigiasutused, teiste hulgas ka prokuratuur. Teiste õigusjärgsete omanike kadeduseks õnnestus Haapsalus elaval vanaproual kinnistu kiiresti tagasi saada. Mõnedel andmetel aitas sellele omalt poolt kaasa ka tollal Tallinna linnavalitsuses töötanud Eino Tamm, kes sai hiljem ASi Teenrid ja ASi Jegorow ja Pojad aktsionäriks.

Esmalt sõlmis Tatjana Valdmaa hoone kasutusvalduslepingu ASiga Teenrid 29 aastaks, hiljem pikendati seda 99 aastani. ASi Teenrid omanikeks olid praegune riigikogu väliskomisjoni esimees Eino Tamm, Ants Sumberg ja Kalle Tenno.

Selle aasta alguses ostis Tatjana Valdmaa riiulifirma, mille nimeks sai tema isa mälestuseks Jegorow ja Pojad.

Kalle Tenno väitel kaasas Valdmaa firmasse ka Tenno, Eino Tamme ja Ants Sumbergi. Kinnistu omandiõigus läks Valdmaalt üle ASile Jegorow ja Pojad ning haldusrendileping temaga katkestati. Firma juhatuse esimeheks sai Kalle Tenno.

Tatjana Valdmaa lausub, et tal poleks niikuinii olnud võimalust Tennole palka maksta, juhatuse esimehe koht peaks teda motiveerima kinnistuga tegelema.

Valdmaa sõnul oli hoone bilansiline väärtus tagastamise hetkel 200 000 krooni. Praegu tegeleb üks kinnisvarafirma tema kinnitusel hoone ümberhindamisega. Valdmaa leiab, et hoone väärtus on vähemalt 20 miljonit krooni.

Ants Sumberg ei soovi oma osalusest ASis Jegorow ja Pojad midagi rääkida ning soovitab kõigi küsimustega pöörduda Kalle Tenno poole. Tema väitel pole ta enam aasta aega projektiga seotud.

Tatjana Valdmaa kohtus Kalle Tennoga Ants Sumbergi vahendusel majade tagastamise aegu. Tenno ja Sumberg aitasid Valdmaal kinnistu tagastamisel pabereid korda ajada. «Mul ei olnud raha ega ühtegi juristi,» räägib vanaproua. «Nemad soovitasid, kuidas ja mida teha.»

Enne sõda kuulus 1920. aastatel ehitatud kinnistu Tatjana Valdmaa isale. «Ma usun, et isal oleks väga hea meel, kui tal oleksid niisugused pojad, kes viiksid tema elutöö edasi,» lausub Valdmaa. Ta märgib, et kaasaktsionärid on talle nagu poegade eest. «Ma ise ei oleks suutnud selle maja heaks ja isa mälestuseks midagi teha,» lisab Valdmaa.

Kalle Tenno on õigusjärgsele omanikule kinnitanud, et lähema kümne aasta jooksul kinnistu mingit tulu ei too. Ka praeguseni pole Valdmaa kinnistust enda väitel tulu saanud. «Leping oli selline, et kõik läks majasse,» ütleb ta. «Tahan, et sinna investeeritaks võimalikult palju.»

Tenno ja tema äripartnerid pole Valdmaad äri üksikasjadesse pühendanud. Valdmaa ei tea, palju on laenu võetud ja palju seda veel kavatsetakse võtta. Ühe allika sõnul sai vanaproua veel mõni aeg tagasi kinnistut hallanud firmalt Teenrid iga kuu ainult 1500 krooni tasu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum