ASi Eesti Gaas peadirektor Aarne Saar rääkis, et kuna riik on avaldanud soovi müüa oma 39,33% osalus Eesti Gaasis ja erastamisagentuuri nõukogu on otsustanud, et müüki läheb 29,33%, siis jõudsid Eesti Gaasi juhatuse korralisel koosolekul aktsionärid kokkuleppele, et Ruhrgas ja Gazprom ei kasuta 12,33% aktsiate osas oma eelisostuõigust.

Suuraktsionäride tingimus on, et see 12,33% aktsiatest müüakse avalikul enampakkumisel EVPde eest, muutes need nii vabalt võõrandatavateks aktsiateks. Nende praegune tuhandekroonine nominaalväärtus muudetakse ümber sajale kroonile.

Ülejäänud 17% aktsiate osas kasutavad Eesti Gaasi suuraktsionärid ja ka nimelisi aktsiaid omavad väikeaktsionärid eelisostuõigust ja aktsia hinnaks kujuneb avalikus müügis olnud aktsiate tasakaaluhind, teatas Saar.

Ta rääkis, et kui kõik eelisostuõigusega omanikud kasutaksid oma eelisostuõigust, jaotuksid aktsiad nii, et Eesti riigile jääb 10%, Gazpromi osalus suureneb 41,03 protsendini, Ruhrgasi osalus kasvaks veidi üle 20,17% ning nimeliste aktsiatega väikeaktsionäride osalus kokku on, juhul kui kõik kasutavad eelisostuõigust, 5,95%.

Riigile jääva 10% Eesti Gaasi aktsiate osas on perspektiiv, et need müüakse kolmandale strateegilisele investorile. Selle investori osas on seni kõne all olnud Itaalia gaasifirma Italgas.

Erastamisagentuuri nõukogu võttis juba 23. oktoobril vastu plaani, mille kohaselt oleks riigile kuuluvad 29,33 % aktsiaid müüdud oksjonil kolmes pakis.

Sarnet ütles, et ega selle plaani kohaselt ei oleks agentuur tegelikult pidanud teistelt Eesti Gaasi aktsionäridelt heakskiitu küsima, vaid oleks oksjoni korraldanud ning pakkunud kujunenud lõpliku hinna eest esimesena aktsiaid Eesti Gaasi eelisostuõigusega aktsionäridele. Neil oleks olnud kaks kuud aega vastata ja eitava vastuse korral oleks aktsiad müüdud oksjonil parima pakkumuse teinule.

«Eesti Gaasi juhatuse pakutud võimalus müüa osa aktsiaid sõltumata teiste aktsionäride eelisostuõigusest on minu arvates riigile kui omanikule parem lahendus kui esialgne variant,» kinnitas Sarnet. «Meie eesmärk on teha aktsiad kättesaadavaks võimalikult paljudele ja eesmärk elavdada aktsiaturgu on ka igati positiivne.»

Erastamisagentuuri nõukogu esialgne otsus Eesti Gaasi aktsiate müügi kohta oli Sarneti sõnul tehtud sellepärast, et aktsionäridel ei õnnestunud rohkem kui poolteise aasta jooksul mingit kokkulepet saavutada. «Nii seadsime teised aktsionärid fakti ette, et enam ei ole pikalt aega seda asja mõelda,» lausus Sarnet.

Eesti Gaasi juhatuse ettepanekut arutatakse agentuuri nõukogus sellel kolmapäeval ning aktsiate müüki võib alustada aprillis-mais pärast seda, kui firma auditeeritud bilanss valmis saab.

Eesti Gaasi selle aasta käibeks prognoosis peadirektor Aarne Saar umbes 600 miljonit krooni ning puhaskasumiks 47 miljonit krooni.

Saar rääkis, et neljapäeval juhatuses kinnitatud Eesti Gaasi järgmise aasta äri- ja investeeringuplaani kohaselt peaks gaasi müük kasvama 5% võrra.

«Järgmiseks aastaks on meil planeeritud reaalinvesteeringuid 62 miljonit krooni ja rahalisi investeeringuid 23 miljonit krooni,» teatas Saar. Viimane summa on kavandatud tütarettevõtete aktsiakapitali suurendamiseks ja selle kaudu investeeringute tegemiseks.

Suurema osa järgmise aasta reaalinvesteeringutest neelab gaasitrassi viimine Sakku.

Samuti on järgmisel aastal kavas ehitada gaasijaotustorustik Kohilast Purilasse ning viia gaas ka Kundasse. «Seal on 1992. aastast kõrgesurve ja jaotusvõrgu torude ehitus pooleli, selle peab lõpuni tegema,» lausus Saar.

Ta rääkis, et järgmisel aastal jätkab Eesti Gaas nn stabiilsete gaasihindadega ja seetõttu on tuleva aasta kasumiprognoos väiksem kui tänavu, ehkki läbimüük suureneb. Samuti kaob Eesti Gaasil järgmisest aastast tulumaksu soodustus, mida seni kahe aasta jooksul kasutati.

Eesti Gaasi järgmise aasta puhaskasumiks prognoosis Saar 20 miljonit krooni.