• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lääne abi sõltub rahuplaani täitmisest

    Konverentsi tööst võtsid osa enam kui 50 riigi ning rahvusvahelise abiorganisatsiooni saadikud. Konverentsi eesmärgiks oli anda hinnang Balkani rahuprotsessile ning määratleda edasine abi sõjakahjustuste likvideerimisel ning majanduse taastamisel.
    «Rahu süvendamise perioodil peab põhirõhk järk-järgult siirduma abirahalt ülesehitustöö finantseerimiseks abirahale majandusreformide elluviimiseks, et panna alus jätkusuutlikule kasvule,» teatasid ühisavalduses Euroopa Liit ja maailmapank, kes on Bosnia ülesehitusprotsessi peamised rahastajad.
    «Euroopa komisjon kavatseb tähelepanu koondada eelkõige majanduse restruktureerimisele ning turumajandusstruktuuride loomisele. Sinna hulka kuuluvad ka panga- ja tollisüsteem,» ütles Euroopa välisasjade volinik Hans van den Broek.
    Maailmapanga hinnangul kulub Bosnia majanduse taastamiseks ning stabiliseerimiseks sajandivahetuseni 5,1 miljardit dollarit.
    Teine välisabi doonorite konverents toimub ELi ja maailmapanga eestvedamisel 1997. a veebruaris. Selle peamine eesmärk on koguda 1,4 miljardit dollarit ülesehitusplaani esimese aasta kulude finantseerimiseks.
    Aprillis Brüsselis toimunud doonorite konverentsil lubatud 1,8 miljardist dollarist on maailmapanga sõnul tänaseks välja makstud 700 miljonit dollarit.
    Ülesehitustöö sõjast laastatud Balkanil jääb aga seni venima, kuni Bosnia osapooled ei ole täielikult täitnud aasta tagasi sõlmitud rahukokkuleppe kõiki tingimusi. Välisriigid on korduvalt avaldanud rahulolematust rahulepingu tsiviilsätete rakendamise osas. Nii moslemeid, horvaate kui serblasi on korduvalt kritiseeritud sõjakurjategijate varjamise, kodanike liikumisvabaduse piiramise ning kodukohta naasejate takistamise eest.
    Lääne edasine abi sõltub rahuplaani tingimustest kinnipidamisest. REUTER-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Disney toob Eestisse oma voogedastusteenuse
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
Eestlased ostlevad aina julgemalt e-poodides
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.