Konverentsi tööst võtsid osa enam kui 50 riigi ning rahvusvahelise abiorganisatsiooni saadikud. Konverentsi eesmärgiks oli anda hinnang Balkani rahuprotsessile ning määratleda edasine abi sõjakahjustuste likvideerimisel ning majanduse taastamisel.

«Rahu süvendamise perioodil peab põhirõhk järk-järgult siirduma abirahalt ülesehitustöö finantseerimiseks abirahale majandusreformide elluviimiseks, et panna alus jätkusuutlikule kasvule,» teatasid ühisavalduses Euroopa Liit ja maailmapank, kes on Bosnia ülesehitusprotsessi peamised rahastajad.

«Euroopa komisjon kavatseb tähelepanu koondada eelkõige majanduse restruktureerimisele ning turumajandusstruktuuride loomisele. Sinna hulka kuuluvad ka panga- ja tollisüsteem,» ütles Euroopa välisasjade volinik Hans van den Broek.

Maailmapanga hinnangul kulub Bosnia majanduse taastamiseks ning stabiliseerimiseks sajandivahetuseni 5,1 miljardit dollarit.

Teine välisabi doonorite konverents toimub ELi ja maailmapanga eestvedamisel 1997. a veebruaris. Selle peamine eesmärk on koguda 1,4 miljardit dollarit ülesehitusplaani esimese aasta kulude finantseerimiseks.

Aprillis Brüsselis toimunud doonorite konverentsil lubatud 1,8 miljardist dollarist on maailmapanga sõnul tänaseks välja makstud 700 miljonit dollarit.

Ülesehitustöö sõjast laastatud Balkanil jääb aga seni venima, kuni Bosnia osapooled ei ole täielikult täitnud aasta tagasi sõlmitud rahukokkuleppe kõiki tingimusi. Välisriigid on korduvalt avaldanud rahulolematust rahulepingu tsiviilsätete rakendamise osas. Nii moslemeid, horvaate kui serblasi on korduvalt kritiseeritud sõjakurjategijate varjamise, kodanike liikumisvabaduse piiramise ning kodukohta naasejate takistamise eest.

Lääne edasine abi sõltub rahuplaani tingimustest kinnipidamisest. REUTER-ÄP