Londoni metallibörs -- metallikaubanduse keskus

Londoni metallibörs on üks maailma võimsamaid kaubandus- ja finantsorganisatsioone, mille kaudu toimub 95% kogu vasekaubandusest ning peaaegu 100% teiste värviliste metallide kaubandusest. Börsi päevakäibeks hinnatakse umbes 10 miljardit dollarit.

Londoni metallibörsi eelkäijaks võib lugeda Kuninganna Elisabeth I 1571. aastal asutatud kuninglikku börsi (Royal Exchange). Sellest ajast algas metallide ja teiste toorainete kaubanduse korrastumine. 1877. aastal moodustati Londoni metallibörs (London Metal Exchange Company).

Londoni metallibörsil kaubeldakse kuue puhta värvilise metalli ja alumiiniumisulamiga. Kuni möödunud sajandi lõpuni kaubeldi metallidest ainult vase ja tinaga. Plii ja tsink lisandusid ametlikult 1920. aastal, kuid mitteametlikult kaubeldi nendega ka varem. Puhas alumiinium lisandus 1978. aasta detsembris ning nikkel aasta hiljem. Viimasena lisandus alumiiniumi sulam 1992. aasta augustist.

Börsil kaubeldavale metallile on esitatud ranged kvaliteedinõuded, kus on ära näidatud metalli puhtus, metallikangide kuju, kaal jne. Kaubeldakse ainult teatud tehaste kindlate toodangumarkidega, kusjuures ühe tehase toodang võib olla esindatud mitme margiga.

Juuresolevas tabelis on toodud lähinaabrite (Soome, Rootsi, Venemaa ja Ukraina) firmad, mille toodanguga on võimalik Londoni metallibörsil kaubelda. Börsi laod paiknevad üle kogu maailma. Meile lähimad asuvad Rootsis (Göteborg ja Helsingborg) ning Saksamaal (Bremen, Duisburg ja Hamburg).

Börsi ametlikuks arveldusvaluutaks on USA dollar. Kuni 1. juulini 1993. aastal oli vase ja plii jaoks ametlikuks valuutaks Briti naelsterling. Lisaks dollarile on siiski võimalik arveldada ka teistes valuutades -- naelades, jeenides ja Saksa markades -- futuurarveldustena dollari suhtes.

Londoni metallibörsi liikmeteks on üle saja firma, millest üle 90% on rahvusvahelised korporatsioonid. Liikmeskond on jagunenud seitsmesse erinevate õigustega kategooriasse. Tippliikmeskonna (17 kompaniid) moodustavad operatsioonisaalis (ring) kauplemise õigusega firmad. Ringi traditsioon ulatub 19. sajandisse, kui kaupmees asetas metalli börsisaali keskele, joonistas selle ümber põrandat katvale saepurule ringi ja kutsus ostjad ümber ringi pakkumisi tegema.

Londoni metallibörs toimib 24tunnise turuna. Erineva kategooria firmad võivad tehinguid teostada mistahes ajal ööpäev läbi. Umbes kell seitse hommikul alustavad liikmesfirmad lepingute sõlmimist tootjate, kauplejate ja teiste firmadega, kes soovivad metalli kas osta või müüa.

Kell 11.45 avatakse tehingusaal, kus ostetakse-müüakse igat metalli eraldi viie minuti jooksul. Seanss lõpeb kell 12.20. Pärast kümneminutilist pausi algab teine seanss samuti viis minutit iga metalli kohta. Teine seanss on oluline selle poolest, et selle järgi avaldatakse metallide ametlikud hinnad -- hetkehind (cash) ning forward-hinnad 3, 15 ja 27 kuuks. Pärast ametlike hindade avaldamist umbes kell 13.15 algab järelbörs (kerb) kõigi seitsme metalliga korraga. Ennelõunane ringi sessioon lõpeb pärast järelbörsi sulgemist kell 13.30. Pärastlõunane sessioon algab kell 15.20 ja kulgeb sama skeemi järgi kui ennelõunal. Erinevuseks on asjaolu, et ametlikke hindu pärastlõunal ei avaldata. Pärast järelturu sulgemist (kell 17.00) algab taas firmadevaheline kauplemine, mis kestab tavaliselt kella seitsme või kaheksani. Mõned firmad töötavad ööpäev läbi, mõned on spetsialiseerunud teatud regiooni peale ja on avatud vastavalt selle regiooni ajale. Tsükkel lõpeb kell 7 hommikul, kui saab läbi Jaapani tööpäev.