• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 500−0,13%7 627,93
  • DOW 30−0,36%51 590,68
  • Nasdaq −0,08%26 397,43
  • FTSE 100−1,5%10 654,33
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,55
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 500−0,13%7 627,93
  • DOW 30−0,36%51 590,68
  • Nasdaq −0,08%26 397,43
  • FTSE 100−1,5%10 654,33
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,55
Londoni metallibörs on üks maailma võimsamaid kaubandus- ja finantsorganisatsioone, mille kaudu toimub 95% kogu vasekaubandusest ning peaaegu 100% teiste värviliste metallide kaubandusest. Börsi päevakäibeks hinnatakse umbes 10 miljardit dollarit.
Londoni metallibörsi eelkäijaks võib lugeda Kuninganna Elisabeth I 1571. aastal asutatud kuninglikku börsi (Royal Exchange). Sellest ajast algas metallide ja teiste toorainete kaubanduse korrastumine. 1877. aastal moodustati Londoni metallibörs (London Metal Exchange Company).
Londoni metallibörsil kaubeldakse kuue puhta värvilise metalli ja alumiiniumisulamiga. Kuni möödunud sajandi lõpuni kaubeldi metallidest ainult vase ja tinaga. Plii ja tsink lisandusid ametlikult 1920. aastal, kuid mitteametlikult kaubeldi nendega ka varem. Puhas alumiinium lisandus 1978. aasta detsembris ning nikkel aasta hiljem. Viimasena lisandus alumiiniumi sulam 1992. aasta augustist.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele