15. detsember 1996
Jaga lugu:

Kuidas meelitada Eestisse välisinvesteeringuid?

Tuleks ära kasutada Eesti riigi hea imidzh. Praegu seda minu arvates piisavalt efektiivselt ei tehta. Sellisel tasemel on riigi mainet raske hoida. Saab ainult allapoole minna. Kriitiline moment tekib seoses infrastruktuuri erastamisega, mille puhul suuremad ja tõsisemad investorid jälgivad, et nende projektide konkurents oleks avalik ja aus.

See on väga tähtis, et hea imago säiliks. Välisinvesteeringute ligimeelitamisel on kõige tähtsam protsessi mitte segada. See, et välisinvesteerijal oleks jätkuvalt võimalik Eestis aktsiatesse investeerida, et oleks olemas vaba import ja eksport ning et Eesti saaks sellega osaleda rahvusvahelises tööjaotuses.

Probleem on aga see, et avaliku sektori kulud rahvuslikus koguproduktis on liiga kõrged. IMFi hinnangul 38 protsenti, mis on kõrgem kui nn Aasia tiigritel, kus see on isegi alla 20 protsendi. Riik peaks üritama seda protsenti madalal hoida.

Hea imago võib välisinvestori silmis langeda poliitilise ebastabiilsuse tõttu või seetõttu, et järgmisi samme ei astuta enam ootuspäraselt kiiresti.

Näiteks infrastruktuuri erastamine ja avaliku sektori kulude vähendamine. On teatud ootused, et Eesti teeb järgmised sammud samamoodi kiiresti. Kui ootused ei täitu, siis võib praegune imidzh langeda põhjendamatult madalale.

Mina näen probleemi selles, et rohkem on investeeringuid vaja tööstusesse ja tehnoloogiasse. Infrastruktuuri harusid on kergem müüa ja nendesse tuleb investeeringuid suhteliselt lihtsalt.

Tootmisse investeerijaid on aga siia väga raske meelitada, sest maailmas on turud ära jaotatud. Üks võimalus, mis võib välisinvestoritele huvi pakkuda, on siin toota ja Venemaale müüa. Venemaal on turg veel jagamata. Minu jaoks oleks võtmesõna ikkagi suhted Venemaaga.

Meid võetakse nagu katsepolügooni ja kogutakse siin kogemusi, et siis siit edasi minna. Kui aga siit edasi ei saa ja kui me ise ei taha, et siit ida poole minnakse, siis ei taha keegi siia tulla. Välisinvesteeringute meelitamisel on olulised suhted Venemaaga.

Ma olen isiklikult seda meelt, et Eestis võiks küll koostada projekte ja neid siis investoritele pakkuda. Üheks selliseks projektiks võiks olla näiteks tselluloositööstuse loomine, sest meil veetakse tselluloositööstusele sobilikku toormaterjali väga palju välja. Nii nagu teisedki suured investeeringud sõltub ka tselluloositööstuse käivitamine toodangule turu leidmisest.

Väikesed fimad leiavad kergemalt oma nishi. Suuremaid investeeringuid, mis annavad hulgale inimestele tööd, on suhteliselt keeruline siia meelitada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum