Peaministri nõuniku olulisemaks rolliks on poliitiliste seisundite ja nüansside peegeldamine.

Kui reformierakond eelmisel aastal valitsuskoalitsiooni sattus, vajas ka poliitilne peegelpilt iluravi. Hansa ringkonnad sokutasid ministri nõunikuks liberaalse maailmavaatega Hardo Pajula Hansapangast. Pajula oligi kui maskott, kelle abil Vähi teatud ringkondadele silma sai teha.

Nüüd toimib kaja efekt. Pärast reformierakonna lahkumishüüet kordab seda kajana ka Pajula, tal on jäänud töötada loetud päevad. Ja ega ta oma tööülesannetest õieti aru ei saanudki. Põhiliseks funktsiooniks oli suhtlemine IMFi ja maailmapanga esindajatega, kuna ta rääkis keelt, millest need aru said. Tõsi, kord kohtus ta ka Võru juustumeistritega, aga nendel polnud Pajulast mingit kasu. See on rohkem Vitsuri kabineti poliitika, mille järgi Toompea lossi uksed on kummist.

Probleemid algavad riigikogu saalist, kus enamik 101 saadikust on nakatunud haigusesse nimega lobby. Nii et ka end tugevaks nimetavad parteid ei tohiks solvuda, kui väidan, et sisuliselt on tegemist ainult klannidega. On aja küsimus, kui kaua Vähi erinevaid klanne suudab ohjes hoida ja varjata 1995. aasta märtsis toimunud vasakpööret. Üheks olulisemaks sümboliks siin on tühjaks jääv Pajula tool.

Kinnituse peaministri nõuniku ameti tähtsusest annab Lepiksoni näide lähiminevikust. Ametisse asudes tahtis ta oma palgast loobuda, luua mingi fond, kuid seadus kohustas teda palka vastu võtma. Nii loodigi varjatud fond, mille rahaga sai teoks paleepööre Tallinnas. Nüüd on aga kaks kuuli lossist välja lennanud. Millega tühimikku täita, pole Vähi veel otsustanud. Ratsuta ratsanik pole aga just kadestamisväärt positsioon.