• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti pangad transiidi krediteerimisega jännis

    «Eesti pangad mitte ei taha, vaid ei suuda veel transiiti krediteerida,» ütles naftatoodete ladustamisega tegeleva ASi Pakterminal juhatuse esimees Aadu Luukas. Tema sõnul on seni 25 miljoni dollari ehk 300 miljoni krooni suuruseid transiidilaste krediteerinud Shveitsi pangad, mille nimed jättis Luukas enda teada.
    Luukase sõnul on Shveitsi pankadel suured kogemused transiidi krediteerimisel. Eesti pangad peavad tema väitel samm-sammult võitma transiidiärimeeste usalduse.
    Kütuste ladustamisega tegeleva ASi Sonmarin tegevdirektor Rein Männiste ütles, et temal on konkreetne kogemus ühe Eesti kommertspangaga, kust polnud võimalik kolme kuu jooksul laenu saada. «Seejärel pöördusime välispanga poole ja probleem lahenes ühe kuuga,» iseloomustas Männiste välispankade eeliseid.
    «Rahapuudust Eesti pankadel vaevalt on,» ütles Männiste. Tema sõnul on pigem probleem selles, et transiidi olulisust ei osata veel hinnata.
    Valitsuse majandusnõunik Hardo Pajula ütles, et selles pole mingit ohtu, kui kütusefirmad välispankadega asju ajavad. Kui reaalne tegevus ja tootmine toimub Eestis ja töötajad saavad head palka, siis hoiavad need töötajad oma raha kohalikes pankades, lisas ta. Tema sõnul pole võimalik, et kõik ettevõtjad oma raha välispankades hoiaksid, kuna kohapeal on seda sageli mugavam teha.
    Pajula sõnul peab Eesti pangandusturul paratamatult mingisugune konsolideerumine toimuma, et konkuretsiga kaasas käia ja elus püsida.
    Tallinna Panga krediidi- ja kliendisuhete divisjoni juhataja Tambet Mägi ütles, et Tallinna Pank saab praegu krediiti anda vaid 4 mln dollari ehk ligi 50 mln krooni ulatuses. Tema sõnul on naftatransiidi krediteerimisel küsimus nii krediidi suuruses kui ka hinnas, kuna sageli on välispankadel võimalik anda odavamat krediiti.
    Mägi sõnul peaksid Eesti pangad looma sündikaadi, et suuremahulise kütusebisnise krediteerimisega kaasas käia. Ta ütles, et kui Eesti pankade praegune kasvutempo jätkub, võiks suuremad pangad naftabisnises mõne aasta pärast kaasa lüüa. Praegu toetab Tallinna Pank Mägi sõnul fondimahukaid investeeringuid transpordivahenditesse ja terminaalidesse. Sellega kaasneb ka transpordi infrastruktuuri finantseerimine.
    Hansapanga laenudivisjoni direktor Indrek Neivelt ütles, et Hansapangale käivad kütusetransiidiks vajalikud 300 mln kroonised krediidid üle jõu. Tema sõnul ei saa Hansapank võtta üle 100 mln krooniseid riske.
    Neivelt ütles, et naftasaaduste krediteerimine pole suur probleem, kuna 300 miljoni krooni suuruste naftalaadungite transiidiga tegelevad Eestis vaid üksikud firmad. «Neid firmasid võivad Shveitsi pangad rahulikult edasi krediteerida,» lausus Neivelt. Tema sõnul on pankadevaheline konkurents alati tervitatav.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Tallinna börs jätkas taastumist
Esmaspäeval suure languse läbi teinud Tallinna börs jätkas täna taastumist, kui indeks tõusis 1,89%.
Esmaspäeval suure languse läbi teinud Tallinna börs jätkas täna taastumist, kui indeks tõusis 1,89%.
President noppis majandusnõuniku keskpangast
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
SEB: rammus hinnatõus hammustab Eesti majanduskasvu väiksemaks
Koroonaviirus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, sest hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.
Koroonaviirus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, sest hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.