• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti majandusliku arengu võti on teadlaste käes

    Idee ühe autori, teaduste akadeemia asepresidendi Boris Tamme sõnul oleks vajalik programm kiiresti käivitada, sest majanduseufooria hakkab Eestis mööda saama.
    «Seni kasutasime majanduses hoobasid, mis olid seotud näiteks kas metalli ekspordi, vanade varude või eksootilisusega,» selgitas Tamm. «See tõi meie majandusele kasu võib-olla 1990. aastate alguses, aga nüüd on näha, et meil majanduskasvu peaaegu ei olegi.»
    «Meil tuleb hakata teadlikult tootma lisaväärtust, mis oleks konkurentsivõimeline nii kaupade kui teenuste osas ja mida vajaksid nii meie oma rahvas kui ka rahvusvahelised turud,» lisas Boris Tamm. «Pole midagi loomulikumat kui sellist asja hakata tootma teaduse baasil. Meil on rahvas piisavalt haritud ja teeb piisavalt kvaliteetset tööd ja meil on küllalt selliseid teaduslikke tulemusi, millega tasub riskida, et neid välja arendada tootmisesse.»
    Haridusminister Jaak Aaviksoo usub, et Eesti teadlased võiksid Eesti heaks rohkem teha, kui seni on tehtud.
    «Et meil on teaduslik kompetentsus olemas, seda on tõestanud arvukad edukad projektid, mis on saadud välisriikidest,» selgitas Aaviksoo. «Arvan, et kui dialoog ministeeriumi ja teadlaskonna vahel areneb, tuleb teadlaste tööviljast rohkem kasu ka Eesti tööstusele ja tehnoloogiale.»
    «Paljud tugevamad teadlased on välismaale tööle hõivatud,» avaldas oma arvamust Eesti teaduse olukorra kohta riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju. «Kui nendega koos hinnata, siis on Eesti teadus heal tasemel. Täna on meil teadusvaldkondi, kus tase on väga hea, kuid on ka neid, kus on palju inimesi, aga produktsiooni ei ole,» lisas Raju.
    Eesti probleemiks on nõrk teadussaavutuste praktikas realiseerimine. Ekspertide hinnangul on väga palju häid ideid, mis on jäänud vaid idee staadiumi ja lõppresultaadina jõudnud artiklina vaid mõnda teadusajakirja. «Neid teadlasi just praktilise rakendusteaduse poole pealt, kes suudaksid ideele panna juurde ka tööjoonised, hankida patendi ja vajalikud arvutused teha ning need maha müüa, on ikka äärmiselt vähe,» leidis Olev Raju. «Enamik on vaid teadusartiklite tasemel teadlased. Kuid kes peaks tegema töö ideest resultaadini, see on tootmiseni. Ilma teadlaseta seda lüli ei tehta ja see polegi võimalik, sest väga harva saab reainimene sellest aru.»
    Raju sõnul käib teadusringkondades vaidlus, kes peaksid selle töö tegema, kas teadlane ise või peaks riik aitama. «Riik kõiki aidata ei suuda, vaid peaks aitama ainult selliseid ideid, mida on tõesti võimalik tulevikus maha müüa,» kinnitas Raju. «Kui anda kõigile, siis on see maha visatud raha.»
    Boris Tamme sõnul ei soosi Eestis levinud ideoloogia ja ka seadusandlus tootearendustööd. «See on väga suur töö jõuda ühest korralikult teadvustatud probleemi lahendatud resultaadist tarbimisväärtuseni,» rääkis Tamm. «Seda vahepealset osa nimetatakse arendustööks ja see osa on meil ikka äärmiselt halvasti arendatud. Siin ei ole otsest lahendust, vaid kõik, alates teadlastest, oskustöölistest, inseneridest, pankuritest ja lõpetades tarbijatega, peavad oma panuse andma lisaväärtuse tootmise rahvuslikku programmi»
    Jaak Aaviksoo sõnul on riik asunud juba teadustööd eelistempoga finantseerima. Järgmisel aastal saab innovatsioonifond 40 miljonit krooni ehk kaks korda rohkem kui sel aastal.
    «Arvan, et see suundumus peaks jätkuma ja sajandivahetuseks võiks olla Eestis olukord, kus riigieelarvelisi vahendeid kulutatakse võrdsetes osades akadeemilise teaduse ja tehnoloogilise arendustegevusega, nagu see on kõikides teistes riikides,» rääkis Aaviksoo.
    Eesti tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks tuleb oluliselt suurendada investeeringuid teadus- ja arendustöösse, leiti ka hiljuti avaldatud Eesti ja Soome tööstusekspertide uuringus. Ekspertide arvates on Eesti tööstus suhteliselt nõrga tehnoloogilise tasemega. Tööstusel soovitati suurendada oluliselt investeeringuid teadus- ja arendustöösse.
    Võrreldes Eesti tööstust lääneriikidega, kasutasid teadlased andmete analüüsil tehnoloogilisi indikaatoreid. Kuna Eestis puudub selline statistika tööstusharude lõikes, siis leiti indikaatorid tööstuses üldiselt.
    Näiteks kasutati Eestis eelmisel aastal ühe miljoni töölise kohta 620 tööstusrobotit, samas kui Soomes on see näitaja kaks, Rootsis seitse ja Jaapanis ligi 30 korda kõrgem.
    Oluliseks näitajaks tehnoloogilise taseme jälgimisel on ka teadusuuringuteks tehtavate kulutuste osa rahvuslikus koguproduktis. Eestis oli see protsent 1994. aastal vaid 0,72 -- arenenud tööstusriikides kahe ja kolme protsendi vahel. Tehnoloogilise taseme tõstmiseks soovitasidki teadlased eeskätt suurendada investeeringuid teadus- ja arendustöösse. Kuna Eesti ettevõtjatel ei jätku selleks raha, siis ühe võimalusena pakuti välja investeeringute kaasamist.
    «Välisinvesteeringute abil tehnoloogia sissetoomine on meie lähituleviku tee,» arvas majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso. «Et seda riiklikult garanteerida, püüame Eestis säilitada välisinvesteeringutele soodsat majanduskliimat.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Börs: Dow Jones tõusis kaheksa kuu kiireimas tempos
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: börsi uustulnuk, Elisa uus juht ja abilinnapea
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Enefit Greeni tulevase tuulepargi toetuse vaidlus jõudis kohtu ette Elering: Eesti Energia tegi pöördumatuid investeeringuid 42 euro ja 30 sendi eest
Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse vastu, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks saanud projekt 12 aasta jooksul tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.
Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse vastu, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks saanud projekt 12 aasta jooksul tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.