Eesti majandusliku arengu võti on teadlaste käes

Haridusminister Jaak Aaviksoo usub, et Eesti teadlased võiksid Eesti heaks rohkem teha, kui seni on tehtud.

«Et meil on teaduslik kompetentsus olemas, seda on tõestanud arvukad edukad projektid, mis on saadud välisriikidest,» selgitas Aaviksoo. «Arvan, et kui dialoog ministeeriumi ja teadlaskonna vahel areneb, tuleb teadlaste tööviljast rohkem kasu ka Eesti tööstusele ja tehnoloogiale.»

«Paljud tugevamad teadlased on välismaale tööle hõivatud,» avaldas oma arvamust Eesti teaduse olukorra kohta riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju. «Kui nendega koos hinnata, siis on Eesti teadus heal tasemel. Täna on meil teadusvaldkondi, kus tase on väga hea, kuid on ka neid, kus on palju inimesi, aga produktsiooni ei ole,» lisas Raju.

Eesti probleemiks on nõrk teadussaavutuste praktikas realiseerimine. Ekspertide hinnangul on väga palju häid ideid, mis on jäänud vaid idee staadiumi ja lõppresultaadina jõudnud artiklina vaid mõnda teadusajakirja. «Neid teadlasi just praktilise rakendusteaduse poole pealt, kes suudaksid ideele panna juurde ka tööjoonised, hankida patendi ja vajalikud arvutused teha ning need maha müüa, on ikka äärmiselt vähe,» leidis Olev Raju. «Enamik on vaid teadusartiklite tasemel teadlased. Kuid kes peaks tegema töö ideest resultaadini, see on tootmiseni. Ilma teadlaseta seda lüli ei tehta ja see polegi võimalik, sest väga harva saab reainimene sellest aru.»

Raju sõnul käib teadusringkondades vaidlus, kes peaksid selle töö tegema, kas teadlane ise või peaks riik aitama. «Riik kõiki aidata ei suuda, vaid peaks aitama ainult selliseid ideid, mida on tõesti võimalik tulevikus maha müüa,» kinnitas Raju. «Kui anda kõigile, siis on see maha visatud raha.»

Boris Tamme sõnul ei soosi Eestis levinud ideoloogia ja ka seadusandlus tootearendustööd. «See on väga suur töö jõuda ühest korralikult teadvustatud probleemi lahendatud resultaadist tarbimisväärtuseni,» rääkis Tamm. «Seda vahepealset osa nimetatakse arendustööks ja see osa on meil ikka äärmiselt halvasti arendatud. Siin ei ole otsest lahendust, vaid kõik, alates teadlastest, oskustöölistest, inseneridest, pankuritest ja lõpetades tarbijatega, peavad oma panuse andma lisaväärtuse tootmise rahvuslikku programmi»

Jaak Aaviksoo sõnul on riik asunud juba teadustööd eelistempoga finantseerima. Järgmisel aastal saab innovatsioonifond 40 miljonit krooni ehk kaks korda rohkem kui sel aastal.

«Arvan, et see suundumus peaks jätkuma ja sajandivahetuseks võiks olla Eestis olukord, kus riigieelarvelisi vahendeid kulutatakse võrdsetes osades akadeemilise teaduse ja tehnoloogilise arendustegevusega, nagu see on kõikides teistes riikides,» rääkis Aaviksoo.