19. detsember 1996 kell 22:00

Linaketrajate kuulsusetu lõpp

Pärnu linavabriku, nüüdse nimega Pärnu Linaketrajate ASi võlg seiskumise hetkel oli kokku ligi 60 miljonit krooni. Võlausaldajate nõuded kaks aastat tagasi Eestis suurte lootustega alustanud Iiri kontserni Eesti tütarfirma vastu on pärast pankade nõuete rahuldamist täna üle 23 miljoni krooni.

Linaketrajate ASi juhatuse esindajana nimetab Tuulas firma seisu kahe sõnaga: väga keeruline.

Herdmans Holdings PLC erastas Pärnu linavabriku varad suvel 1994. Siis lubasid iirlased, et toodang läheb enamuses ekspordiks, osa pidi müüdama Moygashel Eesti ASile, kes omandasid linavabriku endised tsehhid Kilingi-Nõmmel ja Mõisakülas.

1994. aastal oli maailma linaturul tõus. Herdmans Holdings PLC pidas Pärnu kombinaati perspektiivseks, kuna nähti Eesti sarnasust Põhja-Iirimaaga.

1995. aasta lõpuks saavutati erastamisagentuurile lubatud võimsus -- 15 tonni nädalas. Samal ajal oli ette teada, et linaturul on ees ootamas mõõn.

1995. aasta kevade moemessidel pakuti juba tehismaterjalidest kangaid, linast mitte. Siis oli kindel, et tõus ei alga enne 1996. aasta algust. 1996. aasta kevadel oli selge, et ka sel aastal ei tõuse linase kanga tarbimine enam järsult, ja siis oli vaja Herdmansil kiiresti otsustada, mida teha edasi.

Erastamise järel pidi tollane Herdmans Holdingu tütarfirma Herdmans Eesti AS äriplaani täitmiseks võtma Eesti pankadelt laenu.

Ühispangast ja Krediidipangast saadi üle 30 miljoni krooni. Laenu saamiseks pantis Herdmans Eesti oma tervikvarad. Laenukoorem oleks normaalse ekspluateerimise (10 tonni nädalas) juures olnud talutav.

1995. aasta jooksul laenukohustuste täitmisega probleeme ei tekkinud. 1996. aasta jaanuaris oli aga vaja hakata pidama läbirääkimisi pankadega eeldusel, et võivad tekkida teatud makseraskused. Läbirääkimised pankadega lõppesid tulemusteta.

«Raske on öelda, millest see tingitud oli,» räägib Tuulas. Pangad ilmselt tundsid, et nende tagatis on piisav, Herdmans jällegi leidis, et on pankadele teinud rahuldavaid pakkumisi, kirjeldab Tuulas pankade ja firma erinevaid arusaamu.

Herdmans tegi pankadele ettepaneku vähendada ajutiselt laenukoormust, pangad sellega ei nõustunud. Suvel saadeti osad töötajad puhkusele, osad koondati. Sel sügisel nõudsid pangad terve laenusumma tagastamist, see ei olnud aga reaalne.

Herdmans Eesti muutis varasügisel omanike otsusega seoses majandusraskustega oma nime Linaketrajate ASiks. Seepeale pöördusid pangad Pärnu täitevbüroo poole ettepanekuga müüa Linaketrajate ASi varad maha. Kuna Linaketrajate ASil ei olnud alust vaidlustada pankade nõuet, siis nii ka läks ja pangad said enamiku laenurahast tagasi.

29. oktoobril müüdi Linaketrajate ASi varad oksjonil 33 miljoni krooni eest maha ASile Riidenal, kelle esindaja on vandeadvokaadi abi Rein Niitsoo. Mõni päev hiljem müüdi varad edasi firmale Nauroko. Tehingu tagamaid Niitsoo lähemalt kommenteerima ei soostu.

Nii ASi Riidenal kui ka Nauroko omanikuna on ettevõtteregistris märgitud Mega Autohooduse AS. Niitsoo sõnutsi on Riidenali ja Nauroko näol tegemist kahe erineva juriidilise isikuga, Nauroko taga seisvat Eesti eraisikud.

4. novembril esitas täitevbüroo Linaketrajate ASi juhatusele oksjoni tulemused. Esitatud dokumentidest on näha, et varade eest on makstud, kuid kellele kui palju, dokumentidest ei selgu.

Tuulase sõnul pole täitevbüroo Linaketrajate ASi juhatusele esitanud kirjalikku aruannet müügitehingu ja täitevbüroo vahendustasu kohta. «Ega pankrotiolukord või varade mahamüümine ei tähenda, et juhatus võib lahkuda, kohustus on pidada edasi raamatupidamist,» räägib Tuulas nördinult.

5. novembril toimus Linaketrajate ASi juhatuse koosolek, 6. novembril aktsionäride üldkoosolek. Otsustati, et kuna ettevõtte varad on maha müüdud, tuleb kohtule esitada pankrotiavaldus.

8. novembril esitati pankrotiavaldus Tallinna linnakohtule. 12. novembril nimetas kohtunik ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaadi abi Janek Valdma. Valdmale tehti ülesandeks määrata firma võlad ja varad ja esitada kohtule ettekanne.

Tuulase sõnul on kummaline see, et Valdma pole seda siiani teinud. «Ei näe ühtegi põhjust, miks ei oleks võinud ettekannet teha kolme päeva pärast, praegu kasvavad viiviste tõttu võlad iga päevaga,» lausub Tuulas.

Pankrotiavalduse esitamisest on möödas üle kuu, seaduse kohaselt tuleks võlgniku pankrotiavalduse esitamisel pankrot välja kuulutada kohe või mõjuvatel põhjustel hiljemalt 20 päeva möödudes.

Janek Valdma ei pea pankroti väljakuulutamist võimalikuks enne järgmise aasta algust. Sain firma bilansi teisipäeval ning sel nädalal peaks valmima aruanne varade ja võlgade seisu kohta, märgib Valdma.

Pärast varade müüki on pankade rahuldamata nõue suurusjärgus umbes paar miljonit, lisab Valdma.

Bilansi järgi on firma aktiva 744 000 krooni, sellest moodustavad enamuse nõuded, põhivara on null, võlgade suurus 22,5 miljonit krooni, loetleb Valdma.

Peale maksuameti on Linaketrajate ASil võlgu kuni 2 miljoni krooni eest töötajatele maksmata palkade ja koondamistasude näol, lisaks sellele võlad ostjatele.

Laekumate arved ei suuda reaalselt katta isegi väikest osa võlanõuetest, räägib Tuulas, kelle sõnul ei saa aga õiguslikult tõendada pankroti raugemist.

Omapärast pretsedenti taotleb Pärnu linakombinaadi juhtumi puhul AS Pärnu Vesi.

Nimelt on Pärnu Vesi andnud Pärnu linnakohtusse hagi Linaketrajate ASi, ASi Riidenal ja ASi Nauroko vastu. Hagis toetub Pärnu Vesi äriseadustiku paragrahvi 5 lõigetele 1 ja 2, kus väidetakse, et seoses ettevõtte omandiõiguse üleminekuga lähevad omandajale üle kõik varaga seotud kohustused.

Praegu puudub selle paragrahvi rakendamise suhtes kohtupraktika ning selle sammuga üritatakse luua kohtupretsedenti.

ASi Pärnu Vesi nõue Linaketrajate vastu on 120 000 krooni, kuid ettevõtte varaga on seotud ka kõik teised kohustused, näiteks kohustused töötajate ja teiste võlgnike ees.

«Me võtame kohtus selles küsimuses oma seisukoha ja see on selline, et täitevmenetluse käigus pole võimalik müüa vara koos kohustustega,» ütleb Riidenali huve esindav Rein Niitsoo.

Valdma kinnitusel müüdi varad täitevmenetluse korras täiesti seaduslikult. «Juhul kui esimese astme kohtus ASi Pärnu Vesi hagi rahuldatakse, siis riigikohtus see läbi minna ei saa,» lisas ta.

1994. aasta suvel erastas Pärnu linakombinaadi varad 15,6 miljoni krooni eest Põhja-Iirimaa firma Herdmans Holdings PLC.

Pärast erastamist võttis Herdmans Eesti AS Ühispangalt ja Krediidipangalt kommertspandilepinguga laenu kokku üle 30 miljoni krooni.

1995. aastal saavutas Herdmans Eesti maksimaalse tootmisvõimsuse -- 15 tonni linast niiti nädalas.

Samal ajal oli teada, et peatselt saabub linaturul mõõn. Ootuspäraselt oleks mõõn pidanud lõppema hiljemalt 1995. aasta lõpuks, kuid jätkus ka 1996. aastal.

1996. aasta algul alustati pankadega edutuid läbirääkimisi laenukoormuse ajutiseks vähendamiseks. Herdmans Eesti ASis töötas tollal 313 inimest.

1996. aasta veebruaris saatis Herdmans Eesti AS töötajad osaliselt tasulisele sundpuhkusele. Mais anti töötajatele valida, kas lasta end koondada või töötada edasi 70protsendilise tööajaga.

Juuli algul läks kombinaat tervikuna kollektiivpuhkusele. Juuli lõpus teatas Herdmans Eesti, et tehas jääb seisma aasta lõpuni, töötajatele pakuti võimalust võtta palgata puhkust. Sellega ei nõustutud. Kombinaati oli alles jäänud ligi 200 töötajat.

20. septembril nimetati omanike otsusega Herdmans Eesti AS ümber Linaketrajate ASiks.

17. oktoobril pöördusid Ühispank ja Eesti Krediidipank Pärnu täitevbüroo poole taotlusega algatada täitevmenetlus.

29. oktoobril müüdi Linaketrajate ASi tervikvarad oksjonil 33,4 miljoni krooni eest ASile Riidenal.

4. novembril müüs Riidenal varad edasi ASile Nauroko.

5. novembril toimus Linaketrajate ASi juhatuse koosolek, 6. novembril aktsionäride üldkoosolek. Koosolekul võeti vastu otsus pankrotiavalduse sisseandmiseks.

8. novembril esitasid Linaketrajate ASi esindajad pankrotiavalduse Tallinna linnakohtule.

12. novembril tegi kohtunik määruse, millega nimetas Linaketrajate ASi ajutiseks pankrotihalduriks Janek Valdma.

1997. aasta algul kuulutatakse välja Linaketrajate ASi pankrot.

Hetkel kuum