19. detsember 1996 kell 22:00

Sünnitushüvitus on kahekordistunud

Üheksa kuu jooksul on välja makstud 20 miljoni krooni eest rohkem hüvitisi kui mullu samal perioodil, ehkki sünnitajaid oli samal ajal kahe tuhande võrra vähem.

Kui 1995. aastal maksti 9270 sünnituslehe kohta sünnitushüvitisi 33,5 miljoni krooni väärtuses (keskmiselt 3618 kr naise kohta), siis tänavu sama ajaga on 7074 sünnituslehe kohta makstud 53,6 miljoni krooni eest hüvitisi (keskmiselt 7587 kr naise kohta).

Sünnitustoetust arvestatakse viimase kahe kuu keskmise töötasu pealt. Keskhaigekassa direktor Toivo Leemets on varem öelnud, et siin esineb palga juurdekirjutusi, st lapsehoolduspuhkusele siirduvale naisele määratakse väga kõrge palk, millelt naine suurema osa tagasi tööandjale maksab ja endale saab väikese komisjonitasu.

Suurimaid sünnitustoetuse nõudeid on olnud 232 000 krooni. Naine oli tööle vormistatud kuupalgaga 50 000 krooni ja töötas enne puhkusele minekut vaid kuu.

Keskhaigekassa direktori asetäitja Vaike Näripea sõnas, et samas pole keskhaigekassal kindlaid tõendeid taoliste pettuste kohta. Kuna seadus sellist pettust isegi soosib, on väga raske neid juhtumeid ka paljastada, lisas ta.

Ravikindlustusseaduse muudatustega on kavas hüvitiste väljamaksmise aluseks võtta enam mitte kaks kuud, vaid poole aasta keskmine palk.

«Kõige objektiivsem oleks võtta hüvitiste aluseks isegi aastapalk, sest alati ei pruugi kahe viimase kuu palk just kõige suurem olla,» lisas Näripea.

Haigushüvitisi on tänavu välja makstud 49 miljoni krooni eest rohkem kui eelmisel aastal.

Keskhaigekassa direktori sõnul siin pettuse momenti ei ole, pigem näitab see inimeste tervise halvenemise suunda.

Hetkel kuum