Maa erastamisavaldustest realiseerub vähem kui kümnendik

Mäidu Lääne sõnul esitati esimesed avaldused maa ostueesõigusega erastamiseks Harju maakonna omavalitsustele juba 1992. aastal.

Seisuga 01.09.96 oli maakonnas 329 katastriüksust, kogupindalaga 452 hektarit, mis olid erastatud maa ostueesõigust kasutades.

«Maa erastamise vähesuse tingis esmajoones vajalike eeltoimingute korraldus ja dokumentide vormistamise ning kooskõlastamise aeglus. Analoogne olukord on ka teistes maakondades,» ütles Lääne.

Harju maa-ameti juhatja Aadu Taltsi sõnul on vormistamise ja kooskõlastamise aeglus hoopis tingitud pidevatest seadusemuudatustest. «Esitasime hiljuti keskkonnaministrile kokkuvõtte, milles oli kirjas, et erastasime või müüsime ostueesõigusega 500 objekti,» ütles Talts. «Aeglast tööd ma oma meeskonnale süüks panna ei saa.»

Maareformi seadus lubab Harju maavanemal volitada Tallinna linnavalitsust riigi nimel maa ostueesõigusega erastamist korraldama, kuid maavanem pole seda teinud.

Kontrolli materjalide arutelul põhjendas Harju maavanem seda kahtlusega linnavalitsuse suutlikkuses, sest mitmete linnavalitsuse esitatud maa erastamist käsitlevate dokumentide kvaliteet ei rahuldanud Harju maavalitsust, rääkis Mäidu Lääne.

«Olime seisukohal, et vana linnavalitsus ei töötanud üksmeelselt. Pealegi olid ees uued kohalike omavalitsuste valimised,» lausus Aadu Talts. On juba tekkinud kontakt uue linnavalitsusega ja asi hakkab tulevikus lahenema, lisas ta.