8. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Akropoli omanikud pöörasid tülli

Käesoleval nädalal tahab Akropol-A asutaja ja enda väitel 51 protsendi aktsiate omanik Eero Viigimäe esitada politseile taotluse kriminaalasja algatamiseks tema allkirja võltsimise kohta firma aktsiate ostu-müügilepingul.

Raul Normak, kes ostis sügisel Akropol-A aktsiad kolmandate isikute käest ja istub firma nõukogu esimehe toolil, peab tema ümber toimuvat alatuks avantüüriks ja ennast Akropol-A ainuomanikuks.

Akropoli turvameeste mustad mundrid ja musta-kuldsetiivulise leopardiga logo on Eesti turvaturul heas kirjas. Eelmise aasta käibe järgi kuulub Akropol nelja suurema turvafirma hulka. Suurimad Akropoli kliendid on Hoiupank, AS Tallinna Kaubamaja, RE Eesti Energia, AS Tallinna Farmaatsiatehas ja AS Tallinna Piimatööstus.

Õieti eksisteerib kolm Akropoli. AS Akropol on valdusfirma. AS Akropol-A tegeleb põhiliselt elektrooniliste valvesüsteemidega ja Akropol-G mehitatud valvega.

Käesoleva aasta käibeks prognoosib Akropol-A umbes 40 miljonit krooni, eelmisel aastal oli firma käive 18 miljonit krooni.

Akropol-A ümber toimuva varjus lõpetas vana-aasta õhtul oma tegevuse Akropol-G, mille osa aktsiaid kuulub ettevõtteregistri andmetel ka Akropol-A aktsiatele pretendeerivale Eero Viigimäele. Mees ise väidab, et firma ainuomanik on üks teine eraisik, kelle nime ta keeldub nimetamast.

Akropol-A aktsiad ostnud Raul Normak ega teised Akropoliga seotud inimesed seda juttu ei usu. Aktsiad kuuluvad endiselt Viigimäele, kinnitavad nemad.

Firmal Akropol-G on tasumata maksude näol mitu miljonit krooni võlgu haigekassale ja riigile, mis jääbki mitme allika väitel tasumata.

Pankrotihoiatuse tegi turvafirmale Hoiupank, sest Akropol-G võlgneb panga liisingufirmale kolm miljonit krooni. Akropol-G omanikud ja võlausaldajad otsustasid firma likvideerida pankrotita ja kehtivad lepingud koos võlakohustusega Hoiupanga ees võttis üle Akropol-A.

27aastasel Eero Viigimäel polnud kuni 1996. aasta sügiseni õrna aimugi Akropol-A aktsiate omandiõiguse ülemineku kohta ja ta pidas ennast 51 protsendi aktsiate omanikuks. Samas ei ole Viigimäe osalenud Akropol-A tegevuses ega maksnud mitme asjaosalise kinnitusel ei Akropol-A ega Akropol-G aktsiate eest raha.

«Omanik ei pea iga päev kohal käima,» põhjendab Viigimäe. «Huvi olen ma aga firmade vastu kogu aeg üles näidanud.» Praegu töötab Tartu ülikooli diplomeeritud jurist koos sõber Silvar Laanemäega õigusbüroos LSS.

Viigimäe asutas Akropol-A 1994. aastal koos Üllar Hintsiga, kes siirdus peatselt pärast seda tööle kaitsepolitseisse ja andis oma aktsiad Viigimäele hoiule. Kuna Hints on tänaseks kaitsepolitseist lahkunud ja soovib oma aktsiaid tagasi, tuleb Viigimäel need talle ka tagasi anda.

Karmikäelist Hintsi kartes Viigimäe nüüd rabelebki, kinnitab üks asjaosaline. «Viigimäe on surmahirmus,» väidab nimetatud allikas. «Hints ei usu, et tema aktsiad edasi müüdi.»

Viigimäe väitel on tema allkiri 1995. aastal sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingul võltsitud. Selle lepingu järgi, mille originaali on Raul Normak lukustanud advokaadibüroo Raidla & Partnerid seifi, müüs Viigimäe oma aktsiad 1530 krooni eest Akropol-A tehnikadirektorile Andrus Jaugile. Viimane müüs omakorda talle kuuluvad aktsiad eelmise aasta septembris Raul Normakule.

Normak omandas ka ülejäänud 49 protsenti Akropol-A aktsiatest firma müügidirektori Ivar Lahi käest, kes oli need ostnud 1995. aasta suvel ASilt Veski PR.

Kui Eero Viigimäe avastas äriregistri kande, milles tema omand ei kajastunud, andis ta ASi Akropol-A vastu hagi Tallinna linnakohtusse firma üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

«1996. aasta aprillis toimunud üldkoosoleku kokkukutsumisest mulle ei teatatud, mistõttu ma ei saanud teostada oma õigusi aktsionärina,» väidab Viigimäe.

Linnakohus rahuldas Viigimäe hagi ja kohtuotsus jõustus 10. detsembril.

16. detsembril said Viigimäe ja Silvar Laanemäe äriregistrist kätte kandeotsuse muudatuse, millega Akropol-A nõukogu esimeheks sai Eero Viigimäe ja firma juhatuse esimeheks Silvar Laanemäe.

19. detsembril muutsid Laanemäe ja Viigimäe Hoiupangas Akropol-A arveldusarve kasutamisõiguse enda kasuks ja vahetasid telepanga koodi. Vaatamata sellele oli järgmiseks päevaks firma kontolt ülekannetena laiali saadetud peaaegu kogu seal olnud raha ehk üle 1,2 miljonit krooni. Solvunud mehed pöördusid ajakirjanike poole.

Raul Normak sai kohtuotsusest ja äriregistri kande muutmisest teada pärast seda, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli möödas. «Plaan oli hoolikalt ette valmistatud,» tunnistab ta.

Sellegipoolest esitas Normak apellatsioonkaebuse, paludes tunnistada kohtuotsus vigaseks. Lisaks kavatseb Normak esitada hagi oma omandiõiguse taastamiseks. Ta leiab, et antud olukorras on ta heauskne aktsiate ostja.

Eilseks polnud Normak veel saanud vastust, kas tema kaebus võetakse menetlusse.

Omanikevahelisest kemplemisest ja võlgu oldud sum- mast sai aasta lõpul mõõt täis ka Hoiupangal, kellele kuulusid varem Akropol-G aktsiad.

Hoiupanga juriidilise osakonna juhataja Marcel Vichmann ütleb, et Akropol-A konto suleti seetõttu, et omanikevaheline vaidlus oli pangale teada ja selleks, et mitte liigselt õli tulle valada, seiskas pank firma arve liikumise.

Küsimusele, tihti Hoiupank sellist moodust kasutab, vastab Vichmann, et see on esimene kord, kus tema on kliendi arve seisma pannud. «Mul oli alust arvata, et n-ö uued omanikud esitasid kohtule andmed, mis ei ole tõesed,» põhjendab Vichmann.

Akropol-G endine peadirektor Erki Aavik, kes eelmise aasta lõpul ameti maha pani ja firma saneerimise lõpetas, leiab, et jutt Eero Viigimäe allkirja võltsimisest on absurdne. «Miks ei olnud sellest juttu poolteist aastat tagasi, kui võltsimine toimus?» küsib Aavik.

Ta imestab ka, et Viigimäe vaidlustas kohtus ainult ühe Akropol-A üldkoosoleku otsuse, mitte ülejäänud. Samas leiab Aavik, et ilmselt see oli sobivaim punkt, kust Viigimäe sai kinni hakata.

Eile sai Raul Normak kätte Tallinna politseiprefektuuri kriminalistika labori ekspertiisiotsuse Viigimäe allkirja ehtsuse kohta. Ekspertiis tuvastas, et Akropol-A aktsiate ostu-müügilepingul olnud allkiri kuulus Viigimäele.

«Viigimäe kadus firmast Akropol-G samal sekundil, kui mina ametisse tulin,» meenutab Erki Aavik. «Akropol-G oli mitmekordses pankrotis, kohustusi paarikümne miljoni krooni eest ja varasid paari miljoni eest.»

Akropol-G olukord stabiliseerus saneerimise käigus, väidab varem riigikantseleid juhtinud Aavik.

Raul Normak hindab oma väljavaateid Akropol-A omandisuhte tõestamine võidukalt lõpetada väga kõrgeks. «Kui see pettus läbi läheb, võib igaüks tagantjärele tulla rääkima, et ta pole oma aktsiaid kellelegi müünud ja on endiselt firmaomanik,» lausub Normak.

Kriminaalasja algatada lubanud Viigimäe loodab omapoolsele allkirja ekspertiisile, et tõestada temalt aktsiate ülelöömist.

Mõlemad Akropol-A omanikuks pretendeerivad mehed kohtusid omavahel esimest korda kaks nädalat tagasi. Normak pakkus Viigimäele kohtuvälist kokkulepet, millele viimane pole alla kirjutanud. Normak väidab, et Viigimäe küsis temalt omakorda raha firma loomise ja sellise äriidee eest, kuid nõutud summa käis talle üle jõu.

«Mille eest ma raha võtan, kui olen aktsiate omanik; mida siis mulle hüvitatakse?» väidab omakorda Viigimäe.

Viigimäed esindab Üllar Talviste advokaadibüroost Heta, Normak kasutab advokaadibüroo Raidla & Partnerid teenuseid.

Eile õhtul teatas konkureeriva turvafirma ESS juhatuse esimees Urmas Sõõrumaa BNSile, et ta ostis osa Akropol-A aktsiatest. Sellega lõppes vaidlus Akropoli omanike vahel, lausus Sõõrumaa.

Jaga lugu:
Hetkel kuum