Tallinna Sadam tõusulainel

Olen veendunud, et Tallinna Sadam on püsival tõusulainel. Usun, et Venemaa plaanid kuni 100 miljoni tonnise läbilaskevõimega suursadamate Ust-Luuga, Batareinaja ja Primorski ehitamiseks Läänemere äärde on utoopilised, ütleb Tallinna Sadama juhatuse esimees Enn Sarap.

1996. aasta lõpul võis Tallinna Sadam oma töötajatele rahumeeli jõulupreemiat maksta. Kasvasid peaaegu kõik sadama majandusnäitajad. Sadam tegi mullu ise võrreldes eraoperaatoritega vähemtulusaid töid ja investeeris rohkem kui aasta tagasi, selgitab Sarap kasumi kahanemist 42 miljonilt kroonilt 1995. aastal 38 miljoni kroonini eelmisel aastal.

Tallinna Sadama koosseisu kuulub neli sadamat: Muuga, Kesklinna, Kopli ja Paldiski. Kesklinna sadamast kavatseb Tallinna Sadama juhtkond kauba laadimise üle viia Muugale. Sarapi sõnul lubab Muuga sadama praegune infrastruktuur Tallinna Sadamal tõsta käibe kaubavoogude olemasolul väikeste kulutustega 25--30 miljoni tonnini. Ei ole välistatud, et Kesklinna sadam muutub puhtalt reisisadamaks ja läheb üle munitsipaalalluvusse, ütleb Sarap, lisades, et Tallinna Sadam kaalub ka Paldiski sadama üleandmist Paldiski linnale. Sarapi sõnutsi Koplis kaupade töötlemist suurendada ei saa, kuna sadamale ei ole kuskilt maad juurde võtta ning lisaks sellele piirab Kopli sadama arendamist ka raudtee võimaluste ahtrus.

Seepärast on otsustatud, et 1997. aastal alustatakse Muugal ka konteinerterminaali esimese etapi ehitamist. GEM Consultant on teinud Hollandi valitsuse rahaga ka selle terminaali tehnilise lahenduse. Esimese etapi maksumus on ligi 180 miljonit krooni ja võimsus 50 000--60 000 konteinerit aastas. Konteinerterminaal rajatakse Muugal praeguse praamikai kohale. Ilmselt kuulutatakse konkurss konteinerterminaali operaatorfirma leidmiseks välja tänavu suvel, ütleb Kitsing. Konteinerterminaali teise etapi maksumus on samuti umbes 180 miljonit krooni ja võimaldaks töödelda aastas juba ligi 150 000 konteinerit. Poolpidune konteinerkraana maksab umbes 4 miljonit dollarit (50 miljonit krooni), uus aga juba 7--8 miljonit dollarit (88--100 miljonit krooni) ja ma arvan, et operaatorfirma ei suuda seda osta, sõnab Kitsing. Sadama puhul võib kraana ostmisel kõne alla tulla ka EIB laenu kasutamine, leiab ta.

Usaldusväärsetest allikatest on teada, et soomlased tahtsid kasutada Muuga 300 000tonnise mahutavusega viljaelevaatoreid Soome riigireservi hoidmiseks. Soomlaste selline plaan ei saaks meid kuidagi rahuldada, kommenteerib Sarap. Tema sõnul oleks absurdne konserveerida küllaltki kaasaegne teraviljakompleks ja kasutada seda üksnes hoidlana. Juba teist aastat on kuni 5 miljoni tonnise aastavõimsusega teraviljakompleks koormatud vaid 1/3 ulatuses.

Ilmselt on päris lähedal aeg, mil renditakse välja ka meie murelaps, viljaterminaal, ütleb Enn Sarap. Terminaali kahe kai sügavus, 18,5 meetrit on suurim Balti mere ääres, tõdeb ta. Seni on kompleksi 9. ja 10. kaid kasutatud üksnes vilja sisseveoks Venemaale, kuid sadam kavatseb kaid ümber ehitada nii, et sealt oleks võimalik vilja ka välja vedada.

«Olen kindel Tallinna Sadama edukuses, pigem tunnen ma muret Eesti transiidi nõrkade lülide, raudtee ja tolli pärast,» ütleb Sarap. Teede- ja sideminister Raivo Vare sõnab, et jagab Sarapi arvamust ja lubab teha kõik endast sõltuva transiidi nõrkade lülide tugevdamiseks.