Olen veendunud, et Tallinna Sadam on püsival tõusulainel. Usun, et Venemaa plaanid kuni 100 miljoni tonnise läbilaskevõimega suursadamate Ust-Luuga, Batareinaja ja Primorski ehitamiseks Läänemere äärde on utoopilised, ütleb Tallinna Sadama juhatuse esimees Enn Sarap.
1996. aasta lõpul võis Tallinna Sadam oma töötajatele rahumeeli jõulupreemiat maksta. Kasvasid peaaegu kõik sadama majandusnäitajad. Sadam tegi mullu ise võrreldes eraoperaatoritega vähemtulusaid töid ja investeeris rohkem kui aasta tagasi, selgitab Sarap kasumi kahanemist 42 miljonilt kroonilt 1995. aastal 38 miljoni kroonini eelmisel aastal.
Tallinna Sadama koosseisu kuulub neli sadamat: Muuga, Kesklinna, Kopli ja Paldiski. Kesklinna sadamast kavatseb Tallinna Sadama juhtkond kauba laadimise üle viia Muugale. Sarapi sõnul lubab Muuga sadama praegune infrastruktuur Tallinna Sadamal tõsta käibe kaubavoogude olemasolul väikeste kulutustega 25--30 miljoni tonnini. Ei ole välistatud, et Kesklinna sadam muutub puhtalt reisisadamaks ja läheb üle munitsipaalalluvusse, ütleb Sarap, lisades, et Tallinna Sadam kaalub ka Paldiski sadama üleandmist Paldiski linnale. Sarapi sõnutsi Koplis kaupade töötlemist suurendada ei saa, kuna sadamale ei ole kuskilt maad juurde võtta ning lisaks sellele piirab Kopli sadama arendamist ka raudtee võimaluste ahtrus.
Sadama tehnikadirektor Aare Kitsing nendib, et eelmisel aastal toimusid olulised nihked kaupade struktuuris. Enim, üle 70 protsendi, kasvas nafta ja naftasaaduste läbivedu. Kõige rohkem langes kivisöe ja koksi käive, 1,6 miljonilt 0,5 miljoni tonnini. Kitsingu sõnul on Venemaa raudteetariifid tõusmas ja esmakordselt vedas Venemaa läinud aastal läbi Tallinna Sadama sütt sisse.
Vastupidiselt akadeemik Mihhail Bron?teini ennustustele ja Eesti transiidipoliitika hurjutajate arvamusele on meil hästi läinud ka transiidis, ütleb Kitsing. Transiit moodustab Tallinna Sadama kaubakäibes 75--78 protsenti ja kasvas eelmisel aastal üle 10 protsendi.
1997. aastal lüüakse kopp maasse nii kuivpuisteainete kui ka konteinerterminaali ehitamisel Muuga sadamasse. Omavahendeid on Tallinna Sadamal investeerimiseks ca 250 miljonit krooni aastas. Enn Sarapi sõnul ei teki sadamal probleeme ka vajalike lisasummade hankimisega. Lisaks on 1994. aastal alla kirjutatud ja valitsuse heakskiidu saanud 15 miljoni eküü ( 233 miljonit krooni) suurune laen Euroopa investeerimispangalt (EIB), mis vajab ratifitseerimist riigikogus. Fikseeritud intressiga 15aastase laenu kasutamiseks on vaja riigi garantiid ja konkreetset projekti. Tallinna Sadama finantsdirektor Sandor Liive ei välista, et EIB laen kulub konteinerterminaali rajamisel marjaks ära.
Hollandi valitsuse rahaga koostas Hollandi firma GEM Consultants kuivpuisteaineterminaali tehnilise lahenduse. Konkursi kaudu on sadam valinud projekteerijad, Eesti Tööstusprojekti ja Lenmorniiprojekti (Muuga sadama planeeringu algne projekteerija Peterburist), kelle pakkumus oli konkurentide omast ligi kolm korda odavam.
Kitsingu sõnul on Tallinna Sadamal juba olemas põhimõtteline pakkumine lasta kuivpuisteaineterminaali kaudu läbi vähemalt miljon tonni väetisi aastas. Praegu tuuakse väetis rongidega Venemaalt Maardusse, kallatakse seal maha, pannakse big bag'idesse (suur kilepakend), veetakse konteinerveokitega Muugale, hoitakse seal laoplatsil, veetakse seejärel kraanade juurde ja laaditakse laevadele. Aja- ja rahakaod on sellise algelise tegutsemise puhul suured, ütleb Kitsing. Tallinna Sadam otsustas väetiste laadimiseks kohendada Muuga 8. kai. Kai võimaldab vastu võtta kuni 100 000tonniseid laevu.
Kuivpuisteaineterminaali projekti esimese etapi maksumus on umbes 150--200 miljonit krooni, mis jaotuks võrdsetes osades sadama ja konkursi teel leitava eraoperaatori vahel, ütleb Kitsing.
Sadam ehitaks infrastruktuuri: kohendaks kaid, ehitaks ladude juurde mineva raudtee, mahalaadimisjaama ja ostaks laevalaaduri. Operaator ehitaks konveieri raudtee väljalaadimisjaamast lattu, sealt edasi kail asuva laevalaaduri juurde ja muretseks laoseadmed. Kitsingu sõnul on võimalik ehitada kolm 75 000tonnise mahutavusega ladu, esimesel etapil piirdutakse aga ühega. Terminaali esimene osa peaks valmima 1998. aasta suveks.
Kitsingu sõnutsi ei lähe ka Tallinna Sadamast mööda ülemaailmne tendents, et aina rohkem kaupu liigub konteinerites. Uue konteinerterminaali ehitamine on mõttekas, kui konteinerite arv ulatub üle 50 000. Tallinna Sadama juhid on veendunud, et tänavu see number ületatakse. Pakkumusi on suurtelt rahvusvahelistelt transpordikontsernidelt Taani Maerskilt ja Hollandi ICT-lt ning maad on käinud kuulamas ka USA Sea-Land.
Seepärast on otsustatud, et 1997. aastal alustatakse Muugal ka konteinerterminaali esimese etapi ehitamist. GEM Consultant on teinud Hollandi valitsuse rahaga ka selle terminaali tehnilise lahenduse. Esimese etapi maksumus on ligi 180 miljonit krooni ja võimsus 50 000--60 000 konteinerit aastas. Konteinerterminaal rajatakse Muugal praeguse praamikai kohale. Ilmselt kuulutatakse konkurss konteinerterminaali operaatorfirma leidmiseks välja tänavu suvel, ütleb Kitsing. Konteinerterminaali teise etapi maksumus on samuti umbes 180 miljonit krooni ja võimaldaks töödelda aastas juba ligi 150 000 konteinerit. Poolpidune konteinerkraana maksab umbes 4 miljonit dollarit (50 miljonit krooni), uus aga juba 7--8 miljonit dollarit (88--100 miljonit krooni) ja ma arvan, et operaatorfirma ei suuda seda osta, sõnab Kitsing. Sadama puhul võib kraana ostmisel kõne alla tulla ka EIB laenu kasutamine, leiab ta.
Usaldusväärsetest allikatest on teada, et soomlased tahtsid kasutada Muuga 300 000tonnise mahutavusega viljaelevaatoreid Soome riigireservi hoidmiseks. Soomlaste selline plaan ei saaks meid kuidagi rahuldada, kommenteerib Sarap. Tema sõnul oleks absurdne konserveerida küllaltki kaasaegne teraviljakompleks ja kasutada seda üksnes hoidlana. Juba teist aastat on kuni 5 miljoni tonnise aastavõimsusega teraviljakompleks koormatud vaid 1/3 ulatuses.
Ilmselt on päris lähedal aeg, mil renditakse välja ka meie murelaps, viljaterminaal, ütleb Enn Sarap. Terminaali kahe kai sügavus, 18,5 meetrit on suurim Balti mere ääres, tõdeb ta. Seni on kompleksi 9. ja 10. kaid kasutatud üksnes vilja sisseveoks Venemaale, kuid sadam kavatseb kaid ümber ehitada nii, et sealt oleks võimalik vilja ka välja vedada.
«Olen kindel Tallinna Sadama edukuses, pigem tunnen ma muret Eesti transiidi nõrkade lülide, raudtee ja tolli pärast,» ütleb Sarap. Teede- ja sideminister Raivo Vare sõnab, et jagab Sarapi arvamust ja lubab teha kõik endast sõltuva transiidi nõrkade lülide tugevdamiseks.
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.