23. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Autoturul on küllastumise märke

1996. aastal vähenes kõigi sõidukiliikide lõikes esmaregistreerimiste arv (erinevalt Äripäeva automüügitabelist, mis käsitleb vaid uusi autosid, arvestab ARKi statistika kõiki Eestis esmakordselt arvele võetud autosid, sõltumata nende valmistamisaastast -- ÄP). Kui 1995. a kanti sõiduautosid esmakordselt registrisse 44 471, siis 1996. a oli see arv 35 621, s.o 8850 võrra vähem.

Samamoodi vähenes ka veoautode ja busside registreerimine: veoautod 437 ning bussid 55 võrra. Kuna see langus kestab juba mitu aastat (ka 1995. aastal oli võrreldes 1994. aastaga märgatav vähenemine), siis võib ka 1997. aastaks prognoosida esmaregistreerimiste vähenemist.

Sellest võib teha ühe järelduse -- autode turg Eestis hakkab küllastuma. Edaspidi on oodata üldist autopargi noorenemist, kuna vanemaid sõidukeid hakatakse tasapisi välja vahetama nooremate vastu.

Esmaregistreerimiste Top 10s on juhtkohal kogu aasta vältel olnud esimene Ford -- 7510 sõiduautot, teisel kohal «igavene teine» Opel -- 5627, kolmandal Audi -- 2422 ning esimese «jaapanlasena» on neljas Mazda -- 2375. Järgnevad taas Euroopa autod -- Volkswagen ja BMW. Tabeli neli viimast kohta on Jaapani päritolu autode päralt -- Nissan, Honda, Toyota ja Mitsubishi.

Võrreldes 1995. aastaga on tabelist välja kukkunud VAZ. Selle asemele on tõusnud mullu tugevalt turule tunginud Honda. Juhtkolmik on aga 1996. aastal sama mis 1995. aastalgi.

Vanuseliselt on meie sõidukipark jäänud aastatagusega sarnaseks -- kõige enam on arvel üle kümne aasta vanuseid sõidukeid. Samas on kasvanud kuni kolmeaastaste sõidu- ja veoautode osatähtsus, seda küll ainult ettevõtete ja organisatsioonide osas. Vanemad sõidukid kuuluvad valdavalt eraomanikele.

Eesti elanike ja autode arvu võrreldes selgub, et keskmiselt on Eestis üks sõiduauto nelja inimese kohta. Autostumise tase on kõrgeim Tallinnas, kus auto on igal kolmandal inimesel, ligilähedane arv autosid on ka Harju maakonna, Rakvere, Rapla, Valga ja Võru linna elanikel. Vähim on autosid Ida-Viru maakonnas, kus auto on igal viiendal inimesel, linnadest Narvas, kus autot omab iga kuues elanik.

Eraldi äramärkimist väärib Hiiumaa, kus vaatamata kõige väiksemale rahvaarvule on sõiduautode arv ühe elaniku kohta võrdväärne Harju maakonnaga.

Esimesed load sai möödunud aastal 25 360 inimest, lubasid vahetamas käidi 64 362 korral. Sellega seoses on ka probleeme -- inimesed ei võta büroodest välja valmis juhilubasid, samuti on veel kasutusel palju nõukogudeaegseid juhilubasid ning autode registreerimistunnistusi ja registreerimismärke, mis vajaksid kõik ümbervahetamist, kuna ilmselt saab peagi küpseks aeg nende dokumentide kasutuselt kõrvaldamiseks.

Möödunud aasta alguses hoogustus Tallinnas seoses sõidukimaksuga vanade autode arvelt mahavõtmine. Et saada registriandmeid õigemaks, kutsume kõiki autoomanikke üles oma kasutuses mitte olevaid sõidukeid arvelt kustutama.

Jaga lugu:
Hetkel kuum