Tallinnas möllav korteriskandaal on tagaplaanile jätnud kõik muud erastamisküsimused. Üks seltskond, keda on ametnikud kogu aeg narrinud, on eramuomanikud. Eesõigus enda kasutuses oleva maa väljaostmiseks ei tähenda veel, et see ka praktikas kiirelt toimub.
Maareform on vaieldamatult kõige enam veninud protsess üleminekul turumajanduslikku ühiskonda ja enim on see tõrkeid põhjustanud pealinnas. Tallinnas, kus maa erastamistoimikud käivad endiselt läbi Harju maakonna, oli aasta alguseks välja ostetud vaid 0,7 protsenti 14 000 taotletud maatükist.
Saue linnavalitsuse ja linnavolikogu juhtide ettepanek maa eest tasuda enne kohalike omavalitsuste ja piirkondliku maa-ameti heakskiitvat otsust on kui kirgas päike sombusel talvehommikul. Kui ettepanek seaduse kuju omandab, võib maa kasutaja end selle omanikuks pidada enne bürokraatliku kadalipu läbimist ja saab lahti hirmust, et kogutud EVP-kroonid ühel päeval igasuguse kehtivuse kaotavad.
Millegipärast ei tule selliseid ettepanekuid aga keskvalitsuse ametnikelt, kelle eesmärk peaks olema maa väljaostmine selle kasutajale kiiremaks ja valutumaks teha. Tegelikult pole venitamise taga ametnike pahatahtlikkus, vaid see, et bürokraatlikku riigiaparaati on sisse kodeeritud dokumentide aeglane liikumine, seismine või halvemal juhul kadumine.
Maa ostueesõigusega erastajatele võiks võimaldada maa välja osta sama kiiresti, kui omal ajal korterite erastamine läbi viidi, ja sellega tuleks kohe pihta hakata. Tuleb siiski märkida, et korterite erastamine kiirenes alles siis, kui kollaste kaartide kehtivusaeg hakkas lõppema. EVP-kroone ei saa enam kasutada 1999. aastal, maakasutajad nii kaua oodata ei taha.
Seotud lood
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.