Eesti Loto seadis sihiks viiemiljonilise kasumi

«Tõeline lotobuum Eestis on alles ees ja kaugel pole aeg, kui peavõidud on kahe miljoni krooni suurused,» väitis eilsel pressikonverentsil Eesti Loto peadirektor Sven Kolga. Kui Eesti Loto müüs eelmisel aastal ühe elaniku kohta 82 krooni eest lotopileteid, siis Soomes on see summa 2400 krooni, tõi ta võrdluse.

Eesti Loto prognoosi kohaselt peaks sel aastal ühe elaniku poolt lotomängudele kulutatav summa kasvama 120 kroonini.

Eesti Loto tahab Sven Kolga sõnul avada aprillis oma esimese kasiino. Kolm esimest kasiinot avatakse Tallinnas, Pärnus ja Kohtla-Järvel.

Kolga märkis, et sellel aastal tahab Eesti Loto turule tuua spordiennustuse ja koostöös Tallinna hipodroomiga traaviennustuse. Kolga sõnul jätkab firma läbirääkimisi ka Viking Lotoga ühinemise ja teiste Balti riikidega Balti ühisloto loomise üle.

Eesti Lotol on praegu neli arvloteriid ja kolm kiirloteriid. Kolga sõnul on lotopiletite ostjate hulgas vähenenud Tallinna, suurenenud aga Edela-Eesti elanike osakaal. Eelmise aasta lõpuks oli Eesti Lotol 1600 müügipunkti, millest suurema osa moodustasid kiirloterii müügikohad. Kolmandiku lotopiletite müügist moodustab Bingo loto, viiendiku Pereloos.

1996. aastal maksis Eesti Loto võitjatele välja 62 miljoni krooni eest võite. Sellel aastal peaks võitude kogusumma Kolga hinnangul tõusma 90 miljoni kroonini. Riigieelarvesse laekus Eesti Lotolt eelmisel aastal maksudena 17 miljonit krooni.