Lumepalli lükkas veerema Lõuna-Rootsi Skåne kaupmees Harry Franzén, kes hakkas oma kaupluses veini müüma kohe, kui Rootsist sai Euroopa Liidu liige. Rootsi riik andis asja Landskrona kohtusse ja see omakorda ELi kohtusse.
Kui Rootsi astus 1995. a Euroopa Liitu, siis tuli tal kaotada tootmis-, impordi- ja hulgikaubandusmonopol. Jaekaubandusmonopol võis jääda, juhul kui see ei diskrimineerinud teiste ELi liikmesriikide tooteid. Rootsi väitis, et alkoholimüügi jaekaubandusmonopoli ülesanne on kaitsta inimeste tervist.
«Euroopa Liidu seadused keelavad alkohoolsete jookide jaemüügi koondumise ühte monopoolses positsioonis olevasse firmasse», tõdes peaadvokaat Michael Elmer. Ta väitis, et alkoholi jaemüügi monopoliseerumist ei saa heaks kiita rahva tervise hoidmise vajadusega ning et ELi konkurentsireeglid lubavad Rootsil rakendada rahva tervise säästmiseks muid abinõusid, näiteks litsentsisüsteemi. Lõpliku otsuse teeb Euroopa Liidu kohus nimetatud küsimuses kevade jooksul.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rootsi valitsus oli oma võidus täiesti kindel. Nüüd on kaupmees Harry Franzénist, kellel praegu on alkoholimüük keelatud, saanud juba omamoodi rahvuskangelane. Ta avaldas lootust, et saab oma poes aasta lõpus jälle veini müüa ning õnnitles ühtlasi kõiki Rootsi ja Soome ning Euroopa majanduspiirkonda kuuluva Norra ja Islandi kaupmehi.
Rootsis tarbitakse aastas 60 miljonit liitrit õlut, veini ja kangeid alkohoolseid jooke. Sellest moodustab Systembolageti osa 50%, illegaalne müük 25% ja inimeste reisidelt kaasa toodav osa 25%.
Systembolageti 1996. a käive oli 35,6 miljardit Eesti krooni ja kokku kuulus talle 396 alkoholipoodi. Riigi alkoholimüügitulud ulatusid 1995. a 32,9 miljardi Eesti kroonini. TT-STT-ETA-DI-FT-ÄP