Käesolev aasta tõotab kujuneda Eesti majandusmaastikul oluliseks, mõnes osas kindlasti isegi murranguliseks. Eesti tiigermajanduse mainega majanduskeskkond on jõudnud stabiliseerumise ajajärku, kus ettevõtete ette kerkivad paljuski hoopis teiselaadsed probleemid, kui seda viimastel kõrge inflatsiooni ja väljakujunemata turuga aastatel.
Eilses Äripäevas avaldasid oma arvamust uue situatsiooni teemadel kaks majandusteoreetikut ja kaks praktikut. Mõlemad teoreetikud olid ühel nõul, viidates asjaolule, et Eesti ettevõtetes pole seni pööratud piisavat tähelepanu sellisele olulisele asjale nagu ettevõtluse kulud. Tõdeti, et just kulude ohjamises peitub ettevõtete edukuse võti.
Praktikute poolelt jäi kõlama seisukoht, et kuludega tegeldakse pidevalt ja midagi erilist siin pole. Ometi libisesid nii Liviko finantsdirektor Tiit Õim kui Tallinna kaubamaja peadirektor Peeter Tohver kiirelt Eesti ettevõtjatele palju südamelähedasema tulude teema juurde.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Muidugi on tähtsad ka ettevõtte tulud, põhimõtteliselt ilmselt tähtsamadki kui kulud, sest kui pole tulusid, pole ka kulude piiramisel erilist mõtet. Ometi on tulude suurendamine muutumas järjest raskemaks (inflatsioon väheneb, sisemaine turg on jaotatud jne). Kasumi suurendamiseks tekib siin kaks võimalikku teed -- kas piirata ettevõtte kulusid või otsida tulude suurendamise võimalust.
Kuna kodumaine turg on praktiliselt jagatud ja oma osa suurendamine nõuab väga suuri jõupingutusi, on üks võimalikke variante turu leidmine väljaspool Eestit. Lihtsam on see kindlasti endise NSVLiidu riikides ja seda teed on mitmed ettevõtted ka läinud.
Kõige suuremaid võimalusi pakub loomulikult meie suure ja võimsa idanaabri, Venemaa turg. Siin saab aga takistuseks poliitikute saamatus ja suutmatus korraldada Eestile eluliselt vajalikud suhted Venemaaga. Selle asemel keskenduvad meie poliitikud kohalikele murumängudele, mis hõivavad nende tähelepanu jäägitult.