6 märts 1997

Liepaja sadama taassünd

«Liepaja on paraja sügavusega, jäävaba ja soodsa koha peal, aga jumal hoidku, küll võtab selle paiga kordaseadmine aega,» võttis Liepaja praeguse seisu kokku USA diplomaat Charles Magee.

Liepaja sadama kapten Aivars Boja alustas sadama korrastamist kohe pärast Vene sõjalaevade lahkumist. Sadamas hakkas tegutsema hulgaliselt firmasid, kellest suurim, TerraBalt on ehitanud sinna laadimisplatsi ja terminaali ning 90% tema veostest on Vene transiitveosed.

Alustanud peaaegu tühjalt kohalt, läbis Liepaja sadamat 1995. a 1,4 mln ja 1996. a 1,6 mln tonni veoseid. Tänavu andis Läti valitsus Liepaja sadamale õiguse moodustada sadamas vabakaubandustsoon, mis spetsialiseerub valmiskaupade reekspordile.

Läti sadamail oli mullu hea aasta. Kokku veeti läbi nende 45 mln tonni veoseid ehk 15% rohkem kui aasta varem. Ehkki kasvab konkurents Leedu Klaipeda ja Tallinna Muuga sadamaga, rõhutab Läti peaminister Andris ?kele, et Läti sadamaid läbib rohkem transiitveoseid kui Venemaa ja Soome Läänemere-sadamaid kokku.

Praegu on pool Liepaja sadamat kasutuskõlbmatu, kuna venelased uputasid enne lahkumist sadama kanalisse 28 vana laeva. Laevade ülestoomise ja vanarauaks viimisega tegeles Saksa firma Kienast Metalle, kuid tema leping täitus detsembris ning selleks ajaks oli ta jõudnud välja tuua 19 vrakki. Praegu on selgusetu, kuidas puhastada kanal ülejäänud risust.

Sadama moderniseerimise üle on lätlased läbirääkimisi pidanud nii lääne kui ka Vene ärimeestega. Hiljuti külastas Lätit Vene ettevõtjate ja töösturite liidu esimees Arkadi Volski, kes soovitas Lätil müüa sadam Vene valitsusele. Läti keeldus viisakalt, öeldes, et sadam jääb Läti riigi omandiks.

Volskiga läbirääkimisi pidanud Trans Liepaja Agency peadirektor Imants Cibulis pakkus venelastele Liepajas ühisprojekte, rõhutades, et sinna küllalt väikeste investeeringute tegemine on odavam ja kasulikum kui kallite uute sadamate rajamine. FT

Hetkel kuum